Kõigis Eesti paigus, kus loodus ja inimene on vähekegi ilumeelt näidanud, räägitakse turismi arendamisest. Tehakse muudkui plaane, kuidas paksu rahakotiga inimesi ligi meelitada. Riigi kagusopis asuv Värska on aga juba praegu võõrast rahvast täis. Värska vist küll peamine vaatamisväärsus on liivikutel kasvavad männikud, mis on kui lõputu park. Otse asula südames, endise haigla kohal ja ümber laiub puhkekeskus, kus võib öömaja ja sauna leida, palli mängida, Värska lahe suhteliselt soojas vees ujuda ning telke üles panna.

Saatse suunas sõitja satub talumuuseumi, kus paikneb mitu setu kultuuri tutvustavat hoonet, sealhulgas alles tänavu avatud tsäitare. Seal pakutakse suulliimi, mis on supp, tsika ehk seapraadi ning pliine sahvtiga, mis pole muud kui pannkoogid moosiga. Setude menüü on rikkalik ja hinnad pole soolased.

Sealsamas naabruses näeb Eesti kunagise ratsaväebaasi hooneid, teiste seas kindralite maja. Kes pöörab asula keskelt vasakule, satub mõnekilomeetrise männimetsase sõidu järel lahesoppi peitunud sanatooriumi, kus ravitakse kohaliku järvemuda ja mineraalveega.

Aga mõni kilomeeter eemal Podmotsa külas avaneb väikse veetriibu taga vaade Kulje kirikule, mis on juba Venemaa.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0