Rahvahääletused pole Eestis kunagi ülimenukad olnud. Taasiseseisvuse ajal on eestlased valimas käinud üheksa korda ning osalejate protsent on jäänud 49,9 ja 69 vahele. Käesolevad kümnendad valimised jäävad tõenäoliselt kõige tagasihoidlikumaks.

Samal teemal: Europarlament valijaid ei tõmba

Põhjusi on siin mitu. Esiteks on europarlament kauge ja neid asju, mida seal otsustatakse, tavaline eestlane päris täpselt ei taju. Teiseks on eestlasi parlamendi 732 liikme hulgas vaid kuus. Kolmandaks on need eestlased seal suure tõenäosusega omavahel konkurendid ja valijad ei saa aru, kes kellega parlamendis koos töötama hakkab.

Oma pitseri vajutab valimiste tulemusele pühapäevane ilm. Kui vihmaga ehk veel viitsitaks valimisurni juurde minna, siis soojal suvepäeval võivad inimesed valimistele mõnd muud tegevust eelistada.

Vähesest aktiivsusest võib leida ka positiivset. Nimelt on ühiskonnas alati poliitikaga kursis olevaid inimesi, kes oma valikut tehes kõiki poolt ja vastu argumente kaaluvad. See aga välistab võimaluse, et valituks osutub mõni häältepüüdja.

Eelnevast hoolimata soovitab «Sakala» kõigil pühapäeval valima minna. Ehkki seekord määrab üks hääl veelgi vähem kui Riigikogu valimistel, annab osalemine kodanikule võimaluse saata parlamenti just see isik, kelle vaateid ta heaks kiidab.

Kuus inimest 732 seas on küll vähe ja nende omavaheline koostöö võib jääda nõrgaks, ent ka selle vähese jõuga saab mõne Eestile ja Euroopale kasuliku idee läbi suruda. Selleks on vaja vaid inimest, kes usub oma ideedesse ja oskab neile toetuse leidmiseks teisi Euroopa poliitikuid veenda. Kes kandidaatidest sellistele kriteeriumidele vastab ja kas sellist poliitikut üldse leidub, olgu iga valija enda otsustada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0