Selle üheks põhjuseks peab Ernits reklaami mõju. «Enamikul piltidest on ju sigaretiga ikkagi naised,» on ta täheldanud.

Samal teemal: «Tegelikult tahaksime juba suitsetamise maha jätta!»

Viiendates klassides jääb ennetustöö hiljaks

Muidu on suitsetajate hulk Ernitsa hinnangul üheksa aasta jooksul koolides enam-vähem samaks jäänud: regulaarselt suitsetab umbes 20 protsenti üheksanda klassi õpilastest.

Kuido Ernits tõdes, et kui esmalt hakati seda Rootsist alguse saanud projekti «Valik on sinu» rakendama viiendates klassides, siis üsna pea selgus, et selles vanuses on kõnealust teemat tutvustada hilja. «Paljud viiendikud on juba suitsukogemusega ning osa neist isegi vahetevahel tõmbab,» rääkis ta.

Seetõttu on viis aastat ennetustööd alustatud kolmandate klasside õpilastega. Neile on kõikides Viljandimaa koolides püütud organiseerida neli tundi koolitust.

Kui raha on jätkunud, on samadele õpilastele ennetustunde tehtud ka viiendas või seitsmendas klassis, et räägitu neile uuesti meelde tuletada.

«Seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilaste hulgas on juba päris palju suitsetajaid,» teab Ernits.

Asjatuks projektijuht enda ja oma spetsiaalse koolituse saanud abiliste tööd siiski ei pea. «Me ei tea ju, kui palju oleks suitsetajaid sel juhul, kui me poleks seda ennetustööd teinud,» selgitas ta. «Mõnele võid rääkida kümneid kordi, kuid ta hakkab ikkagi suitsu tegema, teine aga ei hakka niikuinii. Tähtis on jõuda kahtlejateni: nende puhul saab veel midagi muuta.»

Töö väärtushinnangutega

Projektijuhi jutu järgi kõneldakse ennetustöö tundides üsna vähe sõltuvusainete koostisest ja muudest faktidest, rohkem tehakse tööd hoiakute ja väärtushinnangute kujundamisega.

Väga mõjuva mulje jätab lastele tema sõnul järgmine katse. Suure süstla külge kinnitatakse sigaret ning süstla sisse pannakse puhas vatt. Süstalt tõmmatakse niikaua, kuni sigaret on põlenud, ning siis vaadatakse, kui palju pigi sellest on eraldunud.

«Vatt läheb ikka päris kollaseks või isegi pruuniks, kuigi tegemist on lahjemate ja filtriga sigarettidega,» nentis Kuido Ernits.

Praegusest tundide hulgast tõhusaks ennetustööks tema arvates siiski ei piisa. «Lapsed peaksid neid saama vähemalt iga kahe aasta järel, muidu läheb räägitu meelest,» leidis ta.

Suitsetamist ei tohi lubada

Kuido Ernits rõhutas, et vanemad ei tohiks lapse suitsetamisega kindlasti leppida. Keelamisest peaks jutuajamine minema ka isiklikumaks: tuleks uurida, miks laps suitsetama hakkas ja kuidas tal üldse läheb.

Koolitajad on lapsevanemate koosolekutel levitanud lepingut, millele osa vanemaid annab soovi korral allkirja selle kohta, et kui nad märkavad midagi kahtlast, teatavad nad sellest konkreetse lapse vanemale. Samuti hoiavad nad silma peal, et poest alaealistele alkoholi ei müüdaks. «See ikka distsiplineerib,» usub Ernits.

Saabuval sügisel saab projekti «Valik on sinu» osa kolmandate klassidega jätkata ning kui ka kevadeks raha antakse, tehakse ring peale kogu maakonna kolmandate klasside õpilastele.

«Eks siis vaatame, kuidas edasi läheme. Elame ju poole aasta või aasta kaupa,» sõnas projektijuht.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0