| |
|
 |
Lagunev Kirsimäe ait on lossimägede külaliste silma riivanud kogu Eesti taasiseseisvusaja.
Foto: Elmo Riig |
|
Kirsimäe vana ait püüdleb uuele elule
11.06.2004 00:01
Rannar Raba, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandi Linnavalitsus loodab pärimusmuusika
koolituskeskuseks ja kontserdisaaliks kavandatud Kirsimäe aida ostu tingimused
omanikuga kokku leppida suve lõpuks.
Abilinnapea Rein Triisa rääkis, et praegu oodatakse
muinsuskaitse ekspertiisi tulemusi, mis peavad ütlema, kas eakasse mõisaaita
saab üldse 300-kohalist saali rajada.
«Seal oleks tarvis paar posti maha võtta. Kui seda lubatakse, hakkame kohe
omanikuga ostutingimuste üle täpsemalt aru pidama,» lubas abilinnapea.
Praegu kuulub hoone osaühingule Kirsimäe Ait. Selle juhatuse liige Rain Raimo
kiitis pärimusmuusika maja idee igati heaks. «Maja on vaja korda teha, sest see
asub kohas, mis on linna arengu seisukohalt väga tähtis.»
Summadest ei räägi
Ka praegustel omanikel oli kavas ait kontserdipaigaks kohendada. Nende
plaani järgi saanuks inimesed seal mõnusat muusikat kuulata ja keha kinnitada,
kuid selle mõtte elluviimiseks nappis raha.
Rain Raimo ei soostunud veel ütlema, millist hinda linnalt aida eest
küsitakse. «Õigupoolest ma ei oskagi seda öelda, sest see on rohkem kokkuleppe
küsimus. Usun, et me leiame mingi kompromissi.»
Samuti jättis ta saladuseks summa, millega osaühing maja 2002. aasta sügisel
ostis. «Räägime konkreetsetest arvudest alles siis, kui kokkulepped on
sõlmitud,» lausus ta.
Pärimusmuusika festivali pealik ja aida elustamise idee autor Ando Kiviberg
avaldas lootust, et plaanist saab asja.
«Idee on minu peas küpsenud juba mitu aastat,» rääkis ta. «Tänavu hakkasid
asjad aga konkreetsemas suunas liikuma, sest linnavalitsus ise tundis huvi, mida
laguneva majaga ette võtta. Selle peale pakkusimegi oma kontseptsiooni.»
Idee kohaselt tuleks endine Viljandi mõisa ait rekonstrueerida
üle-eestiliseks pärimusmuusika koolituskeskuseks. Hoones oleksid lisaks
muudetava akustikaga 300-kohalisele saalile veel väiksem saal koolituste
korraldamiseks, esinejate garderoobid, kohvikuruumid, erialane raamatukogu,
pärimusmuusika festivali kontor, muusikariistade ja helisalvestiste kauplus ning
mõned külaliste toad.
Aastaringne õpe
Ülalpidamiskulude osas loodab Ando Kiviberg kultuuriministeeriumi abile.
Tema sõnul on Tallinnast põhimõtteline heakskiit juba ka saadud.
«Kõik ülejäänu on turunduse küsimus. Lisaks kontsertidele pakuks maja kogu
aasta igas eas inimestele huvihariduskoolitust,» selgitas Kiviberg. «Festivali
õpitubasid korraldades oleme näinud, et nõudlus selle järele pidevalt kasvab.»
Ta tõi näitena tänavuse festivali eel Paistu koolis korraldatava etnolaagri,
mille 100 kohta said täis nelja päevaga.
Trüki- ja reisiteenuseid pakkuv aktsiaselts Hetika ostis Kirsimäe aida
riigilt krooniaja algul. Siis pidi sinna tulema hotell koos restoraniga.
Viimased ehitustööd tehti hoone juures 1994. aastal, kui vahetati teise
korruse põrand ja lõpetati kivikatuse panek.
Selgitus
Ando Kiviberg,
pärimusmuusika festivali pealik
Käisin talvel Soomes rahvamuusika instituute ja koolituskeskusi vaatamas ning
sealt sai mu idee kindlust juurde. Neid näiteid, et festival kasvab ja saavutab
rahvusvahelise tuntuse, võib leida mitu. Edasi alustatakse koolitustega ning
jõutaksegi ühel hetkel oma majani.
|
