Kunderi ja Meeme tänava vaheline lõik on Koidula tänaval kõige hullemas seisukorras ning autojuht peab seal väga ettevaatlikult aukude vahel laveerima. See ei takista paljusid sohvreid kasutamast tänavat otseteena Peetrimõisast Jakobsoni tänavale pääsemiseks. Foto: Gert Kiiler

Kui aga vaadata, kuidas paljud juba niisuguse katte saanud tänavad suuremal või vähemal määral lagunevad, tekib küsimus, kas teede sel viisil tolmuvabaks muutmine ennast ikka õigustab.

Samal teemal: Õhuke tee laguneb kergemini

Liiga tihe liiklus lõhub teid

Üks jubedamas seisukorras olevaid pinnatud kruusateid Viljandis on Uueveski linnaosas asuv Koidula tänav. See tehti tolmuvabaks 2000. aastal elanike initsiatiivil.

«Linnavalitsus oli valmis tänava tolmuvabaks muutma tingimusel, et ka sealsed elanikud osalevad töö finantseerimises,» rääkis sama tänava elanik Jüri Kaljumäe. Iga pere maksis tema sõnul tänava remondiks ligikaudu 1000 krooni.

«Esialgu pidas uus kate päris hästi vastu, kuid siis hakkasid tekkima augud,» nentis Kaljumäe. «Neid on küll järjest parandatud, kuid suurt kasu pole sellest olnud, sest kevadeks on aukude sisu taas välja sõidetud. Peale selle on tänav paksult täis asfaldi- ja killustikupuru, mis kuiva ilmaga tolmab.»

Samuti Koidula tänavas elav Ilmar Kütt tõdes, et nii lagunenud ja auklik pole see veel kunagi olnud kui tänavu kevadel. Üks tee kiire lagunemise põhjus on tema arvates asjaolu, et seda kasutavad paljud Peetrimõisa inimesed, pääsemaks kerge vaevaga maagümnaasiumi algklasside maja juurest Jakobsoni tänavale, sattumata ühesuunalisele Uuele tänavale.

«Sellise liiklustiheduse puhul peaks tee ikkagi asfalteeritud olema,» leidis Kütt.

Teine väga auklikuks muutunud pinnatud tänavalõik asub Koidula tänavast sadakonna meetri kaugusel, Allika tänaval maja number 10 ees. Selle maja elaniku Tiit Ilveri jutu järgi sai endine kruusatee killustikukatte kolm-neli aastat tagasi, kuid hakkas õige pea lagunema ning aukude lappimisest hoolimata tekivad need igal kevadel uuesti. Lagunemise põhjusi tõi Ilver välja kaks.

Põhjalik töö läheks väga kalliks

«Kõige rohkem lõhuvad Allika tänavat rasked veokid, mis kasutavad seda otseteena Jakobsoni tänavale. Teine põhjus on tee all olevad allikad — ega tänaval asjata selline nimi ole,» rääkis ta.

Allika ja Koidula tänav on Viljandis kaks markantset näidet, kuid augurohkeid kohti on teistelgi samasuguse katte saanud tänavatel, näiteks Kodu tänava Paalalinna gümnaasiumi poolses otsas, Köleri tänava keskel ning Kunderi ja Kanepi tänaval. Löökauke, mis on esimesed lagunemise märgid, leidub ka mitmel pool mujal.

Viljandi abilinnapea Rein Triisa hinnangul on säärane pilt paratamatu ning see on tingitud nii tänavate kui kasutatava tehnoloogia eripärast. Etteheiteid töö kvaliteedi osas ta tee-ehitajatele ei tee.

«Midagi pole parata — see on praegu ainus meile jõukohane variant tänavad tolmuvabaks muuta,» ütles ta. «Killustikuga pindamise korral ju teele põhja alla ei tehta ning kui on allikatega või halva sademete äravooluga tänavalõik, on niisugune tagajärg paratamatu. Parema tulemuse saamiseks tuleks pinnas välja kaevata ja uus korralik põhi teha, aga see läheks liiga kallis.»

Triisa sõnul sellise teekatte puhul tööle garantiid ei anta.

«Kui me hakkaksime firmalt garantiid nõudma, kaevaks ta probleemsed kohad välja. Töö maksumus tõuseks kõvasti ja me saaksime sama raha eest tolmuvabaks muuta poole vähem teid,» rääkis ta.

Nii ongi abilinnapea sõnul probleemsemate lõikude puhul lahenduseks aukude lappimine. «Meil on katkised kohad teada ja need saavad ka parandatud,» lausus ta.

Kraavid juhiksid vee ära

Allika tänava lagunemise lõpetamiseks on plaanis tänavu kaevata tee äärde kraavid, kuhu teele tekkiv vesi saaks voolata.

Triisa arvates ongi asi tihtipeale selles, et vihma- ja sulaveel pole teelt kuhugi voolata.

«Vene ajal olid selliste teede ääres igal pool kraavid, kuid praeguseks on need täis aetud,» rääkis ta.

Abilinnapea ei välistanud, et kui 2009. aastaks on esimene ring linna tänavate tolmuvabaks muutmisel peale tehtud, saavad Koidula ja Allika tänava sugused tihedama liiklusega teed asfaltkatte.

«Praegu meil selleks raha ei ole — käimas on Kevade tänava remont ja ees ootab Reinu tee. Suudame aastas päris uut teed teha ligikaudu 500—600 meetrit,» nentis Rein Triisa.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0