Viljandi haigla vastuvõtuosakonna arst Tiit Palu ütleb, et valvekorra jooksul tuleb keskmiselt viis-kuus kõnet, kus helistaja nõu küsib. Mõnikord tuleb soovitada ka kiirabi kutsuda. Foto: Peeter Kümmel

Eesti Haigekassa tahab järgmise aasta teises kvartalis tööle panna üleriigilise perearsti nõuandetelefoni.

Sellelt telefonilt peaks saama ööpäev läbi vastuseid nii tervist kui tervishoiusüsteemi puudutavatele küsimustele.

Telefoninõustamine on helistajale esimese viie minuti jooksul tasuta, mobiiltelefonilt helistades võimaliku kokkuleppelise tasuga.

«Perearsti nõuandetelefoni rakendamisega loodetakse parandada esmatasandi teenuste kättesaadavust ning vähendada perearstide ja kiirabi töökoormust, sest lihtsamatele küsimustele saab vastata ka telefonitsi,» ütles haigekassa teabejuht Anne Osvet.

Keerukamate probleemide korral antakse helistajale juhised perearsti juurde või haiglasse pöördumiseks või suunatakse kriitiline kõne kohe edasi kiirabisse.

Praegu on põhiline võimalus ööpäev läbi tervisenõu ja -abi saada päästeteenistuse numbril 112.

Päästeteenistuse Lõuna-Eesti keskuses, mille teeninduspiirkonda Viljandimaa kuulub, on alati valves kolm arsti.

Eile numbril 112 arstiga rääkida soovijatele vastanud Nonna Fedossejeva ütles, et helistajaid on kogu aeg. Tõsise hädaga pöördujate kõrval on valvearsti sõnul päris palju neid, keda võiks aidata perearst.

«Kiirabi ei saa välja kutsuda lihtsalt vererõhu mõõtmiseks,» lausus Fedossejeva. Kui aga tegemist on ootamatu eluohtliku vererõhu tõusuga, tuleb loomulikult abi kutsuda.

Viljandi haigla vastuvõtuosakonna arst Tiit Palu nentis, et ka sinna helistatakse nõuküsimiseks nii päeval kui öösel.

«Inimesed teavad, et arstid on ööpäev läbi majas, ja ikka küsivad, kui terviseprobleemid tekivad. Kui tundub, et asi on tõsine, soovitame helistajal kiirabi kutsuda, öeldes, et valvearstiga on kokku lepitud,» rääkis Tiit Palu.

Oma sõnul vastab ta valve jooksul viiele-kuuele sellisele nõuandekõnele. Enamasti helistatakse laste või vanade inimeste pärast, esimesi kimbutavad palavikud, teisi südamehädad.

Arst lisas, et telefoni kaudu ravimist tema ei poolda ja see on siiski vaid esimese nõu andmise vahend.

Üks perearsti nõuandetelefoni projekti algatajatest, Eesti Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik ütles, et tegemist on mujal maailmas töötava süsteemiga ja see ei kattu vähimalgi määral kiirabiteenusega.

«Oleme teinud põhjalikud uuringud ja neist selgus, et niisugust telefoni on vaja,» oli Tiik veendunud.

Kui kättesaadav te patsientidele olete?

Anneli Ots,
Viljandi perearst

Mina olen kättesaadav kaheksa tundi ööpäevas, kella 8—16, mitte õhtuti ja nädala-vahetustel.
Kui muul ajal midagi tõsist juhtub, peab inimene kiirabi poole pöörduma.

Anneli Poola,
Viljandi perearst

Peaksin üsna kättesaadav olema, kuigi kõigile patsientidele ma oma mobiiltelefoni numbrit küll andnud ei ole. Väljaspool tööaega helistatakse mulle põhiliselt laste haigestumiste pärast.

Ülle Grujev,
Viiratsi perearst

Usun, et olen üsna kättesaadav. Mu patsiendid pole seda kuritarvitanud.
Mõnikord helistatakse nõuküsimiseks ka nädalavahetusel, aga siiski üsna harva.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5