Augustis kontrollis Aivar Rosma kahel järjestikusel päeval Comarketi Viljandi kauplust. Esimesel, korralisel kontrollimisel avastas Rosma, et «parim enne» realiseerimisaja ületanud jäätisi müüdi muu kauba seas ja sellest polnud ka tarbijale teada antud. Samuti olid müügilt ära korjamata ilmsete riknemistunnustega (kaaned kummis) jogurtid.

Piimasaadused, mille realiseerimisaeg lõppes samal päeval, olid eraldi tõstetud, kuid neid hoiti suures ostukärus müügisaali temperatuuril.

Eelmisel päeval grillitud broilerikints oli allahinnatult müügil tavalises külmletis, kuid enesekontrolli juhise järgi tohib seda realiseerida vaid kahe tunni jooksul +63 1C juures. Lisaks oli broilerikoiva juurde pandud vaid pakkimiskuupäev, mitte aga selle realiseerimisaeg.

Veel eksiti Comarketis külmutatud toodete märgistamisel.

Järgmisel päeval inspekteeris tarbijakaitsja sama kauplust tarbija kaebuse alusel: kurdeti, et sügavkülmas müügil olevate Pealinna pelmeenide «kõlblik kuni» tähtaeg on möödunud.

«Tihti arvavad kauplejad, et sügavkülmas olevatel kaupadel «kõlblik kuni» tähtaega polegi,» nentis Rosma.

Kui ta kauplust taas kontrollima läks, siis oli «kõlblik kuni» kleebis pelmeenipakilt eemaldatud, kuid kaup endiselt müügil. Sügavkülmletis olevat kaupa lähemalt uurides selgus, et ka Rakvere ja Jüri pelmeenide «kõlblik kuni» oli juba möödas. Ühel neist oli see otsa saanud juba neli kuud tagasi — aprillis!

Sügavkülmutatud lõhet pakuti värske pähe

Enam-vähem sama palju rikkumisi avastas Aivar Rosma oktoobris Comarketi läheduses asuvat Spari kauplust kontrollides.

«Müügil oli Kodune hakkliha, mis eeldatavasti koosneb sea- ja veiselihast. Kui tahtsin kontrollida veiseliha saatelehte, siis selgus, et lisaks sealihale on hakkliha valmistamisel 40 protsendi ulatuses kasutatud hoopis kanaliha, mis on veiselihast odavam,» rääkis Rosma.

Kaupmees väitis, et ostja teab, millise koostisega hakkliha on, ehkki seda polnud sildil kirjas. Rosma peab seda tarbija eksitamiseks. «Igatahes nimetati toode pärast kontrolli segahakklihaks ja välja pandi ka selle koostis,» lisas Rosma.

Spari külmletis (+2 kuni+6 C) pakuti ostjaile lõhefileed, mis oli üles sulatatud. Külmutatud lõhefileed peab müüma —18 C juures. Sügavkülmutatud lõhefilee on odavam ja seepärast oli Rosma sõnul tegemist tarbija otsese petmisega.

Sparis oli probleeme õigete realiseerimiskuupäevade esitamisega ning osa puuvilju ei vastanud kvaliteedi miinimumnõuetele.

Taas häda MAP-pakenditega

Olulisi rikkumisi leidis tarbijakaitsja Abja Tarbijate Ühistule kuuluvas Karksi kaupluses.

Suurimaks probleemiks oli Aivar Rosma sõnul see, et kauplus ei hoia alles vorstitoodete MAP-pakendeid ja nii ei saanud kontrollida ostjale teada antud realiseerimiskuupäeva õigsust.

«Nende vorstitoodete juurde, mille pakendid olid alles, olid välja pandud samad kuupäevad kui pakenditel. Paraku kehtivad need realiseerimisajad vaid avamata pakendite puhul,» selgitas Rosma. «Avatud pakendi kaupa võib vorstitootest olenevalt realiseerida vaid kahe kuni viie päeva jooksul.»

Pakendi avamise kuupäeva polnud võimalik kontrollida. Tarbijakaitsja sõnul oli üks letis seisnud vorstitoode juba oma kaubandusliku välimuse kaotanud ja tuli müügilt kõrvaldada.

Lisaks oli Karksi kauplusel ligikaudu pool alkoholist nõuetekohaselt märgistamata: välja oli toodud ainult toote hind, mitte aga nimi ja liik. Müügiks pakuti ka sigarette Wall Street, mille müügihind oli 50 sendi võrra kõrgem, kui maksumärgil lubatud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5