Kuigi ühinema kutsutud omavalitsusi kohutab Suure-Jaani Gümnaasiumi juurdeehitise rajamiseks võetav laen, ei tohiks võlakoorem linnapea Rein Valdmaa hinnangul siiski hirmutavalt suur olla. Foto: Elmo Riig

Suure-Jaani linn tegi kolmele endise Suure-Jaani kihelkonna territooriumil asuvale vallale ettepaneku asuda ühinemistingimusi läbi rääkima.

Praeguseks on ettepaneku vastu võtnud Suure-Jaani ja Olustvere vald ning Vastemõisa volikogu teeb otsuse kolmapäeval. Tegemist ei ole veel otsusega ühineda, vaid nõusolekuga see algatada.

Vastemõisa vallavanem Lembit Kruuse usub, et ka sealne volikogu on ühinemise algatamise poolt.

«Küsimus on ju selles, kas me soovime, et meil tulevikus investeeringuid pole ja valitsemiskulud on kahekordsed või vastupidist,» selgitas Kruuse.

Võimla laen kohutab

Kõigis kolmes vallas tekitab kõhklusi Suure-Jaani linna otsus võtta gümnaasiumi võimla ehitamiseks kuus miljonit krooni laenu, millele lisandub 14 miljoni kroonine laen linnale kuuluva osaühingu Suure-Jaani Hooldus nimel.

Vastemõisa vallavanem leidis, et juurdeehitis on vajalik ja tuleb valmis teha, kuid tunnistas, et suur võlakoorem kohutab paljusid.

Olustvere volikogu esimehe Arnold Pastaku sõnul tuleb laenuküsimus enne ühinemist selgeks rääkida.

«Valla jooksvate kulude hulka seda lükata ei saa. See ei tohi jääda veskikiviks, mis muud majandustegevust takistama hakkab,»sõnas ta.

Suure-Jaani vallavanem Maie Käba rääkis, et pooled linna kooliõpilastest on valla lapsed, kuid tuleb hoolega vaadata, et laenu teenindamise kõrval ka küladele raha jätkuks.

«Midagi halvemaks minna ei tohi,» lausus Käba. «Linn loodab ehituseks riigilt raha saada, aga ma pole kindel, kas see õnnestub.»

Viljandi maavanema Kalle Küttise sõnul pole tõenäoline, et riik ühinemise hõlbustamiseks võimla jaoks raha annab. «See oleks pretsedent, mis tooks kaasa järgmisi,» lausus ta.

Maavanem leidis, et kuigi laen on tõsine probleem, on Põhja-Viljandimaa neli omavalitsust maakonnas ainsad, kes järgmiste kohalike valimiste ajaks reaalselt ühineda võivad.

Võtmeroll on Suure-Jaani valla ja linna ühinemisel, sest kui esimene teisega ei liitu, ei saa seda ühise piiri puudumise tõttu teha ka Vastemõisa ja Olustvere.

2002. aasta algul Olustvere ja Suure-Jaani vallas korraldatud rahvaküsitlusel selgus, et enamik elanikest on ühinemise vastu. Linnas oli tulemus vastupidine.

Nii Olustevere kui Suure-Jaani valla juhid tunnistasid rahva vastuseisu, kuid viitasid sellele, et küsitlusest osavõtu protsent jäi mõlemal pool üsna väikeseks.

«Inimestele ei selgitatud asja piisavalt,» leidis Käba.

Kõigil omad soovid

Et järgmisel sügisel korraldatavateks valimisteks valmis jõuda, tuleb omavalitsustel ühinemisleping sõlmida 15. aprilliks. 5. jaanuaril saavad kõigi nelja volikogu liikmed kokku, et selgeks teha, mida keegi soovib.

Olustvere vald tahab näiteks, et tema plaanitav lasteaed lähematel aastatel kindlasti teoks saaks.

Vastemõisa valla sooviks on, et tehtaks korda seda kanti Suure-Jaaniga ühendavad teed, mis vallavanema hinnangul on praegu kannatuste rada.

Kõik omavalitsusjuhid aga kinnitavad, et eri tõmbekeskustest hoolimata on endise kihelkonna osad omavahel sideme säilitanud.

Ühinemisettepanekuga välja tulnud Suure-Jaani linnapea Rein Valdmaa nentis, et läbi käia on veel pikk tee, kuid vähemalt need kolm omavalitsust, kes on liitumise algatamisega nõus, viivad ühinemise seekord ellu.

«Mida kauem me elame, seda selgemaks saab, et tuleb seljad vastamisi panna,» ütles ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4