Kui seni nõuti, et rõivastel peab olema selle suurust, kiu koostist ja hooldamist näitav märgistus nii õmbluse vahele kinnitatud tekstiillindil kui etiketil, siis alates 21. novembrist peab see olema vaid ühel neist. Kui uuel rõivaesemel tekstiillinti pole, tasub hooldustähistusega etikett säilitada. Foto: Elmo Riig

Augustist novembrini pööras Tarbijakaitseameti Viljandimaa talituse peainspektor Aivar Rosma enam tähelepanu tööstuskaupu müüvatele poodidele.

«Kontrollisin tööstuskaupade märgistust, eestikeelsete kasutusjuhendite olemasolu ja pretensiooni esitamise ajast kinnipidamist,» selgitas Rosma. Kontrollitavate tööstuskaupade hulka kuulusid fotoaparaadid, arvutid ja kodumasinad, aga ka mänguasjad ja rõivad.

Rosma sõnul polnud eestikeelseid kasutusjuhendeid eelkõige arvutikaupu müüvates poodides. «Tegelikult peab eestikeelne juhis kaasas olema igasugustel tehnikavidinatel, kuid väga tihti seda ei ole,» nentis ta.

Ei saada aru võlaõigusseadusest

Paljudel kauplustel ja tarbijatel on raskusi 2002. aasta juulis kehtima hakanud võlaõigusseadusest arusaamisega.

«Nimetatud seadusega kehtib kõigile tööstuskaupadele kaheaastane pretensiooni esitamise aeg, kusjuures esimese kuue kuu jooksul tellib kaubale vajaduse korral ekspertiisi kaupleja,» selgitas Rosma. «Vajaduse korral» tähendab juhtumit, kus kaupmees pole valmis väidetavat kahju asenduskauba või raha tagastamisega tarbijale kompenseerima.

Peainspektori sõnul ütlevad paljud kauplused kliendile endiselt, et kauba garantiiaeg on kuus kuud või üks aasta, ehkki tarbijakaitseseadusega ei ole enam üldse lubatud kasutada terminit «garantiiaeg».

Võlaõigusseaduses leidub mõiste «müügigarantii», kuid seda kasutav müüja peab suutma tarbijale mõiste olemust selgitada.

«Kui kauba juures on kirjas, et selle müügigarantii on üks aasta, siis tähendab see seda, et lisaks kaheaastasele pretensiooni esitamise ajale võtab müüja tavapärase kuuekuuse kohustuse asemel endale aastase kohustuse teha tarbija pretensiooni korral ekspertiis, juhul kui ta ei nõustu asja parandama või uuega asendama,» selgitas Rosma mõistet.

«Kui aga müüja annab kahest aastast pikema müügigarantii, siis on see tarbijale seadusega sätestatust soodsam ning müüjal pole enam kohustust tarbijale selle olemust selgitada,» lisas ta.

Kontrollige hooldustähistust!

Aivar Rosma tõi esile ühe olulise muudatuse, mis puudutab rõivaid. Kui seni nõuti, et rõivaesemel peab olema selle suurust, kiu koostist ja hooldamist näitav märgistus nii püsikinnitatud (eseme külge õmmeldud) tekstiillindil kui etikeltil, siis alates 21. novembrist peab see olema vaid ühel neist.

«Seega tuleb rõivaid ostes uurida, kas neil on seespool hooldustähistusega lindike või on see ainult etiketil. Viimasel puhul tuleks etikett

alles hoida, et eset valede hooldusvõtete eest hoida,» selgitas peainspektor Aivar Rosma.

Vähemalt ühe eespool esile toodud rikkumisega said Rosma sõnul hakkama järgmised müügiettevõtted: kauplus Expert, fotoäri Maksifoto, K-Arvutisalong, osaühingute Sevenser ja Aibilica kauplused Mulgi Marketis, kauplused Hinnapomm, Star, Tiimari ja Viljandi Kodukaup, osaühingud Viljandi Kapri, Anderleen ja Inforing ning bussijaama majas asuv kauplus Kodutarbed.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5