Maie apran aitab prilliostjatel valikut teha
(2)
13.10.2004 00:01
Kristiina Vaarik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandi Eesti Optika poe müüja Maie apran peab olema klientidele hea prilliklaaside ja -raamide soovitaja ning sageli asuma tähelepaneliku kuulaja rolli.
«Pean prilliklaasidest ja -raamidest kõike teadma ning mingil määral olema kursis ka optikaga,» ütleb apran. «Meil tuleb palju käia täienduskoolitustel, sest kataloogis on ligi 90 sorti klaase ning ma pean teadma, mida soovitada. Kõiki klaase ei saa näiteks metallraamidesse panna.» Optikapoe müüjaks sattus naine ühe oma tuttava kutse peale, kui ta oli parajasti aastase lapsega kodus. Õppinud on ta aga hoopis kondiitriks, sest see eriala meeldis talle väga. Õpinguid kroonis väljateenitud kõrgem kategooria. «Lõpetasin 1985. aastal Tallinnas ETKVL-i kooli ning pärast seda töötasin ligi viis aastat Viljandis Tartu tänaval asunud kondiitritsehhis. Kahjuks ei saanud ma tervise tõttu seda tööd jätkata,» räägib apran. Annab häid soovitusi Maie aprani sõnul on tänapäeval nii prilliraame kui -klaase väga hea valik ja see täieneb pidevalt. Kahjuks seavad valikule piirid inimeste rahalised võimalused. «Näiteks väga head õhendusega klaasid maksavad 4400 krooni paar,» nendib ta. «Aga tegelikult on ju võimalus raha koguda,» lisab apran. «Kui inimesel on üsna tugevad miinusprillid, ei muutu nägemine üldjuhul enne, kui pärast 40. eluaastat hakkab tarvis minema lugemisprille. Pingelise arvutitöö puhul siiski juhtub, et miinuseid tuleb juurde.» Müüja ütleb, et nende kaupluses käib inimesi nii maakonnast kui ka näiteks Türilt ja Kilingi-Nõmmelt. «Kuu algus on tavaliselt vaiksem aeg. Ja palju sõltub muidugi ka sellest, mis soodustusi konkureerivad poed pakuvad.» Poodi prille ostma tulevad kliendid ei oska aprani sõnul tihti ise raame välja valida, sest neid on müügil umbes 700 sorti. «Kui vaadata siia letile, viskab silme ees kirjuks küll,» naerab müüja. «Mõni üksik inimene tahab midagi konkreetset. Enamik kliente tuleb ikka kõigepealt valima ja proovima.» Siis peab müüja jälgima, kas ostjale vajalikke klaase saab väljavalitud raamidesse panna või kas prillid kitsaks ei jää. «Mõnedel raamidel on ninatugede vahe väga kitsas ja sellisel juhul jäävad prillid õhku.» Viimasel ajal moodsaks muutunud kruviraame julgeb apran soovitada rahulikumatele inimestele, sest need on väga õrnad ja võivad kergest katki minna. Kui prilliraamid on aga juba purunenud, tasub need tema sõnul tuua optikapoodi parandusse metallraamid on võimalik laserkeevituse abil ära parandada. «Kullassepa juures prille joota ei tasu, sest seal on teised sulamid ja raamid võivad kiiresti taas katki minna,» hoiatab apran ning lisab, et plastraame enam parandada ei saa, sest kuumutades sulavad need üles. Väga tihti on müüja poes usaldustelefoni eest. «Ikka juhtub, et üksikud vanainimesed tulevad prille ostma ning istuvad seejärel pingile ja räägivad oma elust,» lausub apran. Arvuti teeb kurja Kuigi enamasti astuvad optikapoodi sisse inimesed alates 40. eluaastast, on Maie aprani sõnul viimasel ajal palju ka prille vajavaid noori. «Selles on suur osa arvutil,» teab ta. «Ka paljudel arvutiga töötavatel täiskasvanutel silmad kipitavad ja jooksevad vett.» Sellisel juhul soovitab apran osta fotokromaatilise peegelpinnaga klaasid, mis peegelduse ära võtavad. Maie apran ise sai prillid kuuendas klassis. «Lugesin salaja öösel teki all raamatuid,» tunnistab ta. Tol ajal Ramsil elanud aprani lugemishuvile kohalik raamatukogu kaua vastu ei pidanud, sest ta võttis riiulitelt järjest raamatuid ja lõpuks said kõik loetud. «Raamatukoguhoidja ütles, et ma ei ole normaalne, aga minule meeldis,» ütleb naine ning meenutab, et kui Ramsi raamatukogu ennast ammendas, hakkas ta käima Viljandi raamatukogus. Lugeda armastab apran seniajani, aga selleks kipub aega väheks jääma ning viimasel ajal hakkab kauem lugedes silmade ees virvendama. Kui ta midagi loeb, siis pigem ajaloolist ja tõsielulist kirjandust. Õpib pojaga koos Kui Maie apran töölt koju jõuab, valmistab ta kõigepealt õhtusöögi ning seejärel aitab nooremal pojal õppida. «Talle meeldib, et ma esitan küsimusi. Nii et ma saan koos temaga õppides jälle targaks,» räägib ta. «Vanem poeg ei lase aga oma koolitöödele lähedalegi.» Kui apran nädalavahetustel rahu ja vaikust tahab, sõidab ta Orikale suvilasse, kus on peenrad, lilled ja saun. Ühte asja oma elus naine kahetseb: tihti mõtleb ta, et pärast keskkooli heade tulemustega lõpetamist oleks ta võinud ülikooli astuda. «Sel ajal olin rumal. Mõtlesin, et lähen parem tööle milleks mul seda haridust vaja on? Nüüd kahetsen seda otsust, aga selles eas enam kõrgkooli ei astu, sest koormus oleks liiga suur.» Elulugu Maie apran on üles kasvanud Ramsil ja lõpetanud 1983. aastal Viljandi 4. keskkooli (praegune maagümnaasium). Seejärel õppis ta Tallinnas ETKVL-i koolis kondiitriks ning lõpetas selle 1985. aastal kõrgema kategooriaga. Viljandi Eesti Optika kaupluses on apran töötanud kümme aastat. Ta on abielus ning peres on kaks poega: Animar (15) ja Jaan (11). Allikas: Maie apran
|
Tee koduleheks
