Kuuekuuse poja ema Krista Kasemaa tõdes, et paljud noored lähevad maalt linna. «Seal elamisel on kahtlemata oma eelised,» ütles varem Tallinnas õpetajana töötanud Kasemaa. «Mina olen seda suure linna elu juba näinud ja mulle aitab.» Foto: Peeter Kümmel

Selle aasta kümne kuuga on Viljandimaal sündinud 20 last vähem kui mullu sama ajaga, enamasti on sündide arv kahanenud valdades.

Kõige rohkem on sündide arv kahanenud Karksi vallas, mille elanike nimekirja on tänavu jõudnud 11 beebit vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tänavu on seal ilmavalgust näinud 26 last.

«Sündide vähenemine on meil tendents küll,» tõdes Karksi vallasekretär Inge Dobrus.

Ta selgitas, et kui varem olid paljud mujal elavad noored rahvastikuregistris oma elukohana kirja pannud vanematekodu Karksi vallas, siis nüüd on suur osa neist registreerinud end tegelikku elukohta.

«Nad on soetanud endale näiteks korteri ja enamasti on see ikkagi Tallinnas,» lausus Dobrus. Tema arvates on ümberregistreerimist mõjutanud ka see, et pealinn on hakanud oma elanikele mitmesuguseid soodustusi tegema.

Karksi Vallavalitsuse andmetel on omavalitsuse elanikkond tänavu esimese kümne kuuga vähenenud 70 inimese võrra. Neist surnuid on 38.

«Ei usu, et pered liiguvad mujale suuremate toetuste tõttu — neid on meilgi üsna piisavalt,» leidis vallasekretär.

Tema sõnul on vallas korralik kool, laste päevahoiu koht ja järgmisel aastal hakatakse ehitama lasteaeda. Vallas töötavad muusika- ja spordikool, oktoobrist aprillini on avatud ujula ning äsja valmis kultuurikeskus. Vald maksab huvihariduse ja koolitoidu toetust ning 2000 krooni sünnitoetust.

Vallasekretäri väitel kolivad inimesed mujale ikka paremate töökohtade pärast. «Noored, kes Karksi vallast korra ära on läinud ning suuremas linnas endale parema töökoha ja elamise leidnud, vanematekoju naljalt tagasi ei tule,» nentis Dobrus ja lisas, et nii on ilmselt paljudes valdades.

Linnades on sünde rohkem

Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel on Viljandimaa valdades tänavu sündinud 45 last vähem kui eelmise aasta esimesel kümnel kuul.

Karksile järgneb pingereas Suure-Jaani vald, kus sünde on üheksa võrra vähem. Abjas on see arv kaheksa, Kõpus seitse ja Viiratsis viis.

Kolmes vallas on sünde olnud mullusest rohkem: Pärstis nelja ning Kolga-Jaanis ja Hallistes kahe võrra.

Linnades on käesoleval aastal ilmavalgust näinud rohkem lapsi kui mullu.

«Viljandis on tänaseks sündinud 21 last rohkem,» ütles perekonnaseisuosakonna juhataja Sirje Tamm eile. «Mõisaküla on plussis nelja ja Suure-Jaani linn kahe lapsega.»

Võhmas on ilmale tulnud siiski kaks last vähem kui mullu samaks ajaks.

Sirje Tamme sõnul on maakonnas tervikuna iive negatiivne. «Ainus positiivse iibega vald on Vastemõisa, seal on sünde 13 ja surmasid 12,» lausus ta ja lisas, et selles omavalitsuses on ka Viljandimaa kõige suurem sünnitoetus.

Sünnitades toetusele ei mõtle

Pooleaastase poja ema Krista Kasemaa arvates ei ole toetuste suurus siiski see põhjus, mille pärast pere enne sünnitust elukohta vahetaks.

«Olen ise sisse kirjutatud vanemate juurde Paistu valda, mees aga Viiratsi valda,» rääkis praegu Uusnas kortermajas elav noor ema.

«Kuigi Viiratsi vald maksab suuremat sünnitoetust, registreerisime lapse ikka minu elukohta Paistusse. Ausalt öeldes ei mõelnud me sel hetkel üldse sellele, kust rohkem raha saab. Emapalk on isegi juba nii suur toetus!»

Tänu emapalgale on noor pere saanud võtta pangalaenu, et ehitada valmis oma maja Pärsti vallas.

Hoopis mõjuvamaks põhjuseks, miks maal elavad noored end näiteks Viljandi elanikeks võivad registreerida, on naise sõnul soov oma laps hiljem mõnda sealsesse lasteaeda panna. «Kui vanemad käivad linnas tööl, on see oluline,» leidis ta.

Rahvastik

Tänavu kümne kuuga sündis Viljandimaal 432 last, suri 615 inimest ja sõlmiti 170 abielu. Maakonnas elab 57 837 inimest.

Allikas: maavalitsus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4