Esiteks mõistab Eestis õigust ikka kohus, ükskõik millise kohtupidamisviisiga on tegu. Nii võistlevas protsessis kui lihtmenetluses määrab lõpliku karistuse kohus.

Eelmisel nädalal pahameelt tekitanud karistus narkokuriteo eest määrati 1. juulini kehtinud kriminaalmenetluskoodeksi järgi. Uurija tegi maikuus kõnealuse asja järelevalveprokurörile Kadri Päevale ettepaneku kohaldada Kristjan Ritsoni suhtes lihtmenetlust. Prokurör nõustus uurija pakutud võimalusega ja esitas lihtmenetluse korras tingimisi karistuse kokkuleppe kohtule.

VILJANDI MAAKOHUS mõistis Ritsoni lihtmenetluse korras süüdi ja määras talle karistuse kokkuleppe kohaselt. Karistuse määramisel oli oluline asjaga kursis olevate õigusametnike siseveendumus.

Ajalehe väide, et kohtunikele jääb lihtmenetluse kohaldamisel sekretäride roll ning nad jälgivad vaid asjaajamise korrektsust, on väär. Korrektne oleks öelda, et kohtunik määrab karistuse lõppastmes ja kui ta ei nõustu kokkulepitud karistusega, saadab ta kriminaalasja prokuratuuri tagasi.

TEISEKS: uus kriminaalmenetluse seadustik pani prokurörile konkreetse rolli ja vastutuse kuni jõustunud kohtuotsuseni. Seadusandja arvates on see parim viis ära hoida juhtumid, et kellelegi määratakse mittemõistlik karistus. Hajutatud vastutus on üks eelmisel nädalal esile kerkinud narkokaristuse peamisi põhjusi.

Kolmandaks: 1. juulist kehtima hakanud uue kriminaalmenetluse eesmärk on saada piiratud ressursside juures võimalikult kiire, efektiivne ja otstarbekas tulemus. Kokkuhoitava aja ja raha arvelt on võimalik põhjalikumalt keskenduda prioriteetsete kuriteoliikidega võitlemisele ja kriminaalmenetluse juhtimisele.

Kriminaalmenetluse edukas juhtimine eeldab prokuröride suurt mobiilsust, kiiret reageerimist olukordade muutusele menetluse jooksul, sest nad vastutavad tulemuse eest sündmuskohalt jõustunud kohtuotsuseni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0