Nende vigade tagajärjed annavad igapäevaelus kõvasti tunda. Arstiabi on muutunud järjest vähem kättesaadavaks, riigil ei jätku raha sotsiaalprobleemide lahendamiseks ning kihistumine kasvab.

Aga just praegu oleme uue ja veelgi suurema rumaluse lävel. Valitsusparteide häältega tahetakse äriks muuta ka Eesti hariduspoliitika.

Lähiajal võetakse Riigikogus vastu lisaeelarve, millega kanditakse 600 miljonit krooni riigi rahakotti ülelaekunud raha eraõiguslikule äriühingule. 600 miljonit eraldatakse tänaseks veel olematu Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi tütarettevõttele väidetavalt koolide kordategemiseks!

See teeb nõutuks veel sellepärast, et plaanitav, samas üldsusele seni arusaamatu areng peaks joone alla tõmbama seniajani segaseks jäänud «XXI sajandi kooli» programmile, milleks hiigelsummad eraldati veidi üle aasta tagasi.

Sellise lisaeelarvega suunatakse veelgi suurem summa erakätesse. Uued rahavaldajad võivad hakata riigi rahaga vabalt ringi käima. Tähendab: riik annab oma põhiseadusliku vastutuse üle erakätesse.

Nii kummaline, kui see ka ei ole, ei saa ju Riigikogu edaspidi ühe aktsiaseltsi tegevusse sekkuda, sest seda ei luba lihtsalt äriseadustik. On selge, et ühe eraõigusliku institutsiooni püha kohus on ikkagi kasumi, mitte aga rahva teenimine.

RIIGIKOGU sotsiaalliberaalist liige Peeter Kreitzberg ütles parlamendisaalis, et esimest korda elus on tal Rahvaliidust tõsiselt kahju, sest kavandatav samm võib maakoolid täiesti kaotada, selle asemel et teha midagi konkreetset nende säilitamiseks.

Janno Reiljan õigustas Rahvaliidu seisukohta, öeldes, et väljatöötatud skeemi väärtus seisneb just selles, et küll tagaukse kaudu, ent ükskord ometi hakatakse tegelema riigi arenguga ega oodata, mida ühest või teisest asjast arvavad Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Reiljani sõnul võimaldab selline aktsiaseltsi mehhanism olla üheaegselt süütu ja ka veidike sugueluga tegelda.

Oponendid pidasid kogu tehingut ja blankoveksli väljaandmist lisaks muule ebaseaduslikuks. Teisiti ei saa olematule firmale ja olematule programmile hiigelsumma eraldamist nimetadagi.

NII ET TEGELEME järjekordse sotsiaalse eksperimendiga, nüüd siis hariduse alal. On kindel, et juba lähitulevikus hakkame tehtut kahetsema.

See pole see, mille poolt kodanikud valimistel oma hääle andsid, toetades Res Publica loosungile lootes heale õpetajale topeltpalka. Pigem on tegu hariduspoliitika järjekindla äriks muutmisega. Ja see samm viib meid taas lähemale aktsiaseltsile Eesti Vabariik. Just sinnapoole me kahjuks liigume.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0