Otsustavat võitlust laeva pärast peavad paadivanem Israel Hands (Andres Tabun, vasakul) ja Jim Hawkins (Priit Võigemast). Foto: Jaan Pääsuke

Ugala uuslavastus, Robert Louis Stevensoni «Aarete saar» Peeter Tammearu seades on vaatemänguline lugu vaprusest ja valikutest.

Maailm me ümber on keeruline ning oli seda juba aastasadu tagasi. Raha- ja võimujanu lämmatavad lisaks närukaeltele ka kõrgklassi vaimu. Tihtipeale ongi ohtlikumad need, kelle variseriloomus on peenekoelise pitskrae taha peidetud.

Reeta ja surra tundub lihtsam kui loobuda ihaldatud varandusest. Paraku näib selliseid tüüpe ülekaalus olevat. See muidugi ei tähenda, et neile ei peaks vastu hakkama.

Meeste eest räägivad nende relvad

Uljaspea Jim Hawkins (Priit Võigemast) on just selline seiklusjanuline noormees, kes talle usaldatud saladuse ajel maailma tegelikku palet näeb.

Jimi puhul võluvadki eelkõige usutav siirus ja elust enesest õppimise võime. Temas ei ole veel kõik valmis, ta ei oska eksimatult käituda omakasureeglite järgi ning see on paradoksina tema sisuline väärtus, mis äratab kaastunnet ja lugupidamist, päästab mitu korda ta elugi.

Jimi ümbritsev seltskond on kirju. Sinna kuuluvad eelkõige piraadid, hingelt ja vaimult külmad inimesed. Kasimata mehed, kelle teod on räpased ja kelle eest räägivad vaid nende relvad. Mõni on ülbem, mõni kahtlevam, mõni ühtlaselt õel ja leppimatu nagu George Merry Karol Kuntseli kehastuses.

Tihti jääb aga ka röövlitel puudu kogemustest ja kavalusest ning ootamatu kuul või välkuv mõõk võibki osutuda nende viimase hetke kaaslaseks.

Suurim vaenlane on usaldamatus

Just omavaheline usaldamatus on nende suurim nähtamatu vaenlane, mis nende kasuahned plaanid nurja ajab. Igaühel on küüned enda poole ja kahe teraga rapiir hõlma all. Tõsi küll, oma maailma kirjutamata seadustest peavad nad kinni. Kokkulepped ja mehesõna maksavad röövlijõugus kaugelt rohkem kui ülejäänud maailmas.

Esialgu sõbralikul laevakokal John Silveril (Peeter Jürgens) on rohkem maske kui peakatteid ning need vahelduvad kiiremini, kui Jim märgata suudab. Vana rebasena vigurdavas piraadis on väge ja vastupidavust. Ta on üliosav petis ja kaabakas, kes mõistab vastu mängida ka kõrgklassi kuuluvatele härradele.

Seiklejate laeva kapten Alexander Smollett (Gert Raudsep) on vanamoodsate põhimõtetega otsusekindel mees. Ta on huvitava karakteriga väärikas teejuht, sest mis seal salata, nagu eluski, on see seiklus täis vähem või rohkem nigelaid valikuid.

Lavastuse tempo on kiire. Seda tingib esitatava materjali maht. Mitu allteksti ja suhteliini on märgistatud nappide illustreerivate tegevustena.

Au trupile, kes sellise täpsuse ja kontsentreeritusega kenasti hakkama saab. Samas peidab niisugune materjali kokkusurumine endas ohtu. Tegevuse mõtestamine ja jälgimine ei tohi muutuda eesmärgiks omaette, sest see võib lämmatada vaataja fantaasia.

Suurepärane muusika

Tähelepanuväärselt hea ja kandev on «Aarete saare» muusikaline kujundus (Peeter Konovalov). Suureplaaniline, illustreeriv ja pisut paatostki lisav muusika on mitmetasandilisele lavapildile võimas taust.

Taamale projitseeritav täiskuu ja muud mereseiklusega seonduvad pildid on tänuväärsed võtted, mis avardavad tihedat tegevusruumi ning lisavad eepilist sügavust (kunstnik Jaak Vaus). On isegi veidi kahju, et tuntud piraatide laul «Surnukirstul viisteist meest » jääb mõnevõrra episoodiliseks.

Kuid olgu lavastajamõttel eesõigus, kui kole mereröövlielu saab täpse ja kirka kontrasti aastaiks üksikule saarele jäetud piraat Ben Gunni näol. Arvi Mägi lihtsalt ja osavõtlikult kehastatav kohtlane vanamees on suurepärane kõrvalosa.

Hüljatud mees on kaotanud oma röövliau, kuid temas on säilinud inimlikkus. Vana mereröövli kannatusaastatel selgunud tõde kinnitab Jim Hawkinsi õilsaid eesmärke. Raha ja võim ei ole midagi väärt hingerahu ja lihtsa kõhutäie kõrval.

Aga vana Praehärg John Silver? Temal on veel võimalus oma aarete saart avastada. Alati on võimalus.

Esietendus

Robert Louis Stevensoni «Aarete saar».

Instseneerinud ja lavastanud Peeter Tammearu.

Kunstnik Jaak Vaus, muusikajuht Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov, lavaline võitlus Rein Oja.

Osades Priit Võigemast, Peeter Jürgens, Andres Noormets, Arvo Raimo, Gert Raudsep, Martin Algus, Margus Vaher, Peeter Tammearu, Heigo Teder, Enn Kose, Arvi Mägi, Karol Kuntsel, Andres Tabun, Ott Aardam, Tarvo Vridolin, Meelis Rämmeld, Erni Kask ja Tanel Ingi.

Esietendus 6. novembril Ugala suures saalis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.38