| |
|
 |
Vanemõpetaja Elli Vendla puhus süsi hõõgvele, et Eesti köögi päeval osalejad saaksid näha vatsakute valmimist.
Foto: Elmo Riig |
|
Olustvere tutvustas Eesti kööki
(5)
10.11.2004 00:01
Kristiina Vaarik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kogunes eile
paarkümmend kutsekoolide õpetajat ja toitlustustöötajat, kes kuulasid loengut
Eesti köögist ning valmistasid rahvustoite.
Pärast väikest ekskursiooni Olustvere pargis kogunesid osalejad sepikotta, kus nad said lihapirukat või kaerakäkki haugates vaadata, kuidas Olustvere kooli kokanduse eriala vanemõpetaja Elli Vendla küpsetab Võrumaalt pärit retsepti järgi vatsakuid. «Väga hää külmä piimä ja miiga,» kiitis küpsetaja, asetades pärmitaignast pätse hõõguval sütel särisevale pannile, ja kannustas koogile mett peale määrima. «Vatsakuid küpsetati vanasti ahjus, kui sinna olid söed jäänud,» selgitas ta. Päev retseptide vahetamiseks Olustvere toitlustusteeninduse eriala koordinaatori Malle Petersoni sõnul korraldas kool Eesti köögi päeva selleks, et eestlastele nende rahvustoite tutvustada. «Tegime maikuus samasuguse päeva toitlustustöötajatele, aga seekord oli rõhk õpetajatel, et saaksime mõtteid vahetada,» selgitas Peterson. «Ootasime, et iga õpetaja tuleks oma retseptiga välja. Meie poolt on toiduained ning pärast loengut proovime nende retseptide põhjal roogasid valmistada.» Oma retsepte pakkusid ka Olustvere kooli toitlustusteeninduse eriala teise kursuse õpilased. Huvitavamatest toitudest nimetas Elli Vendla kamaellot ehk kamapalle kookoshelvestes, kitsekintse, sibulasalatit ja sõira. Uus ja vana köök Lisaks Elli Vendlale esines loenguga Tallinna restorani Kuldne Notsu peakokk Tõnis Siigur. «Tema räägib tänapäeva Eesti köögist, aga mina räägin talupojaköögist,» selgitas Vendla. «Olen üles kasvanud Võrumaal maakohas ja mu lapsepõlvetoit oli rahvusköögist — minu ema oli küla sõirameister.» Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak tuletas üritusel osalejatele meelde, et põllumajandusminister Ester Tuiksoo tahab rahvustoite senisest rohkem tutvustada. «Me peame mõtlema sellele, milline on see toit, millega võiksime ennast maailmas tutvustada ja Euroopasse märgi jätta. Eestlastel pole see nii lihtne kui itaallastel pitsaga või prantslastel veiniga,» rääkis Pastak. «Praegune eesmärk on arutleda, kuidas leida meie rahvusköögile koht kokanduserialaga koolide õppekavas.» Olustveres õpetatakse sülti keetma Malle Peterson ütles, et Olustveres õpivad toitlustusteenindajad rahvuskööke tundma 60 tunni ja kokad 100 tunni ulatuses. «Natuke käsitletakse ka teisi rahvuskööke, näiteks Vene ja Itaalia kööki, aga põhirõhk on Eesti toitudel,» rääkis Peterson. «Õpilased saavad teadmisi pasteedi, süldi, korpide, sõira, rukkijahuküpsiste ja verivorstide valmistamiseks.» Malle Petersoni pere jõululaual on alati omatehtud verivorstid ja mulgikapsad ning ka kartuli-tanguputru keedab ta hea meelega. Pärnu restorani Paradiis kokka Annika Törmälehtit huvitasid Eesti köögi päeval eelkõige jõuluretseptid, kuid ka ülejäänud rahvusroad. «Pärnus pakutakse neid toite vähe, vaid kohvikus Kadri, kus on ettekandjadki rahvarõivastes,» rääkis Törmälehti. «Usun, et saan uusi teadmisi Eesti köögist edaspidi oma restoranis kasutada ning rahvusroogi tutvustada, sest nooremad inimesed neid ei tunne.» Kodumaine toit on puhas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis kokanduseriala õpetajatena töötavad Merle Suurväli ja Marje Mäekalle eelistavad Eesti toite seetõttu, et need on maitsvad ning puhtad ja konservandivabad. Oma õpilastele on nad õpetanud näiteks mulgipudru, kartuliriivkookide, verivorstide, sõira ja kohupiimakorpide valmistamist. «Esimese kursuse õpilastele on kartulipudru tegemine lihtne ja hea on see, et järele jäänud pudrust saab järgmisel päeval maistvaid kotlette teha,» lausus Mäekalle.
|
Tee koduleheks
