| |
|
 |
Helena Hiiesalu ja Aare Külama laulsid äsja koolinoorte koori liikmetena Barcelonas Euroopa folkloorifestivalil.
Foto: Helgi Kaldma |
|
Eesti koolinoorte koor tuli Hispaaniast võiduga
10.10.2007 00:01
Helgi Kaldma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandi noored Helena Hiiesalu ja Aare Külama laulsid koos Eesti koolinoorte segakooriga septembri lõpul Barcelonas, olles nende hulgas, kes tõid Eestisse võidu.
Kataloonia pealinnas Barcelonas üheksandal rahvusvahelisel kooride folkloorifestivalil olid peale Eesti esindatud Argentina, Bulgaaria, Makedoonia, Horvaatia, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa, Inglismaa, Läti ja Soome. «Me saime oma kategoorias, 18—39 lauljat, esikoha. Meil oli parim punktisumma, 100 võimalikust 95,6, ja me saime grand prix’ karika!» hõiskas oma rõõmu noor blond naine Helena Hiiesalu, kes kevadel oli lõpetanud Paalalinna gümnaasiumi ja Barcelonast tagasiteel oli saanud kahekümneseks.«Meie koor oli koosseisu poolest viieteistkümne hulgas kõige noorem ja meie võitsime,» ütles tema koori- ja ühtlasi elukaaslane Aare Külama. Nad rääkisid, et neil oli kaasas väga heade autorite looming. Kreek on üllatavalt moodne helilooja Esimene laul, millega eestlaste koor üles astus, oli Cyrillus Kreegi «Jeesus kõige ülem hää». «See on ilus laul,» lausus Aare Külama ja imestas sealjuures, kui moodne käekiri on sel heliloojal, kes nimetatud pala oli kirjutanud 1918. aastal. «Laul nõudis vaeva ja suurt hääleulatust,» lisas Helena Hiiesalu. Laulmisel olid bassihääled jõudnud päris põhja ja sopranid kõrgele laululatva. Madalamat bassihäält laulev noormees väitis siiski, et selle Kreegi palaga sai ja saab ta kergelt hakkama. Ka ungari helilooja Zoltan Kodaly mustlaste laul ei läinud lihtsalt: esiteks tuli see ette kanda ungari keeles, mida neist keegi ei osanud, ja teiseks nõuab pala tulist tempot. Tallinna pealt oli leitud üks keeleoskaja, kes noortele teksti tõlkis ja hääldamist õpetas. Koolinoortest lauljate teades kannab laul pealkirja «Mustlane sööb kohupiima», need viljandlased aga, kes laulsid Paul Kriguli ajal Koidu kooris, on seda esitanud eesti keeles pealkirjaga «Mustlasele maitseb piim». Väike kõrvalekalle minevikku kinnitab, et head laulud on värsked põlvest põlve. Koorilaul köidab Aare Külama hakkas üle-eestilises koolinoorte segakooris laulma Kuusalu keskkooli kaheksanda klassi õpilasena. Samas kooris jätkas ta Viljandi kultuuriakadeemias d˛ässklaverit õppides. Nüüdseks on ta siin juba kolmandale kursusele jõudnud. «Laulda on hea, eriti kooris,» sõnas noor mees. Ta arvab, et koolinoorte koori ta veel ei jäta, kuigi 22-aastasena on ta sellest nii-öelda välja kasvanud. Ta tahaks selle kollektiivi liikmena olla osaline ka koori kümnenda aastapäeva pidustustel tuleval suvel. Selle üle, kuhu Viljandis laulma minna, ta veel mõtleb, sest valik on päris suur. Head madalat bassi vajavad kõik koorid. Helena Hiiesalu laulab teist alti. Alustas ta kaheksanda klassi õpilasena Paalalinna gümnaasiumi segakooris Signe Ristisaare käe all. Üle-eestiline koor tuli tema ellu hiljem. Praegu töötab ta Viljandis Liverpooli pubis kokaabina. Ka tema tahab järgmise kevadeni kuuluda koolinoorte koori ja ära pidada kümnenda aastapäeva pidustused. Helena Hiiesalu on mõelnud, et peaks kohe endale rahvarõivad tegema. Kui noore laulja ema poleks saanud Abja kultuurimaja juhatajaga kokkuleppele ja too poleks laenanud Halliste rahvarõivaid, oleks Helenal jäänud Barcelonasse sõitmata. Noormehel olid kodukoha Kuusalu rõivad juba varasemast ajast. Kalli sõidu pärast oli noortel rahamure. Neid aitasid Barcelonasse laulma vanemad ning Viljandi linnavalitsus ja kultuurkapitali Viljandi grupp. Eesti koolinoorte segakoor tuli esimest korda kokku 1998. aastal Puurmanis. Kohtutakse kuus kuni üheksa korda aastas paari-kolme päeva kaupa, et laulud kätte õppida ja seejärel ette kanda. Esinetud on Tallinnas ja Harjumaal, Raplas, Paides, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Hiiumaal, Põltsamaal ja Saaremaal ning mitmel rahvusvahelisel võistlusel: 1999. aastal Itaalias, kust tuli esikoht, ning 2002. aastal Walesis, tulemuseks teine ja kokkuvõttes viies koht. Peadirigent ja kunstiline juht on Taavi Esko, dirigent Kadri Leppoja, hääleseadja Leelo Talvik ja liikumisjuht Maido Saar. Kooris laulab üle Eesti kuuskümmend 15—21 aasta vanust neidu ja noormeest. Hispaaniasse sõitnute arv oli siiski kolmandiku võrra väiksem. VÕIDULAULUD Cyrillus Kreek «Jeesus kõige ülem hää»
Eesti rahvalaul
«Meie elu»
Zoltįn Kodįly «Mustlane sööb kohupiima»
Veljo Tormis «Vadja pulmalaulud»: «Noorpaari õpetamine», «Koka kiitmine», «Pulmaliste saabumine» Allikas: Eesti koolinoorte segakoor
|
Vanemad uudised .