| |
|
 |
Liina Järvekülg tahtis juba lasteaialapsena kasvatajaks saada, sest ta arvas, et sel juhul võib ta elu lõpuni mängida.
Foto: MART ROHT |
|
Liina Järvekülg õpib oma unelmate ametit
10.10.2007 00:01
Mehis Pärnamets, suvereporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tänavu kaks üliõpilasstipendiumi saanud Liina Järvekülg õpib, et täituks tema lapsepõlveunistus — saada lasteaiaõpetajaks.
«Olen sellest ajast saadik, kui lasteaias käisin, tahtnud kasvatajaks saada,» ütleb Liina Järvekülg. «Vaatasin oma kasvatajaid ja mõtlesin, et nii lahe oleks elu lõpuni mängida. Vanemana hakkasin nägema ka selle töö teisi külgi.» Nüüd õpib neiu kolmandat aastat Tartu ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetajaks.«Ma saan lastega hästi läbi,» lausub ta. «Mul ei ole kunagi raske nendega kontakti saada ja nendega on vahva tegelda.» Vanemad on samuti haridusega seotud Et Liina Järvekülje vanemad, Ester ja Eero Järvekülg on tihedalt haridusega seotud, peab ta oma õppimissuunda loogiliseks. «Öeldakse, et pedagoogiamet on põlvest põlve geenides,» muigab ta. «Mu vanemad on koolis, aga mina ennast kooliõpetajana ette ei kujuta. Olen näinud, kui suur on nende tööajaväline koormus, kuidas ema koolist tulles hakkas tunde ette valmistama ja kontrolltöid parandama.» Viimati tegi Liina Järvekülg ametialast tööd kevadel, kui oli praktikal. «Vahepeal olen küll käinud lapsi hoidmas, aga suhteliselt harva,» lisab ta. Lapsega suhtlemisel peab neiu kõige tähtsamaks temaga ühele tasandile laskumist. «Kui sa lapsega räägid, istu või kükita maha, et ta ei peaks sulle alt üles vaatama,» soovitab ta. «Ja rääkida tuleb lapse keeles: tema jutuga kaasa minna ja seda edasi arendada.» Tulemused tõid kaks stipendiumi Oma saavutusteks peab Liina Järvekülg eelkõige õpitulemusi, mida hinnatakse keskmise hinde ja läbitud ainepunktide mahu põhjal. Hea keskmine hinne võimaldaski tal saada kaks Viljandi stipendiumi: Zonta klubi oma, mis on mõeldud lasterikaste perede tütardele, kes on hästi läbinud vähemalt esimese õppeaasta, ning linnavalitsuse Friedrich Kuhlbarsi nimelise. «Hea, et on niisuguseid stipendiume, mis tunnustavad neid, kes annavad endast ülikoolis parima,» rõõmustab ta. Pärast soovitud eriala omandamist tahab neiu oma sõnul edasi õppida. «Mind huvitab noorte huvitegevuse juhendamine ja ka noorsootöö,» räägib ta. Liina Järvekülg ei karda, et enda täiendamine teda lasteaiatööst eemale tõmbaks, sest huvitegevuse juhendaja oskused kuluvad ära nii lasteaia kui koduste mudilastega tegeldes. Üks Viljandi lasteaed on teda juba töölegi kutsunud, kuid milline, seda ei soovinud ta täpsustada. Pikemas perspektiivis näeb Liina Järvekülg ennast pereinimesena. «Tahan oma väikest peret, pesa, kus olla,» tunnistab ta. «Kümmekonna aasta pärast tahaksin aga lasteaias mudilastega töötada. Ja kui kodulinna ette kujutada, tuleb silme ette ikka Viljandi.» Vähe õppinud töölisi Liina Järvekülje teada otsivad vastsed lasteaiaõpetajad pärast ülikooli lõpetamist enamasti muu leivateenimise viisi. «Selle töö pinge ja tasu ei lange tihti kokku,» põhjendab ta. «Need, kes lähevad eriala õppima ainult eriala pärast, ei harju sageli tööga ning et palk ei ole kuigi suur, ei leia nad motivatsiooni ei sellest ega lastest.» Lasteaiaõpetajaks õpivad Liina Järvekülje sõnul harilikult neiud. «Eelmisel aastal lõpetas meie koolis üks poiss, kes praegu töötab Kadrinas. Tema on ainuke meessoost lasteaiaõpetaja, keda ma tean.» Oma eriala tulevikku näeb ta aga helgena, sest sel aastal asus Tartus sama ametit õppima rohkem inimesi kui varem ning seda eriala õpetatakse ka Tallinnas ja mujal. Tahtejõud ja kannatlikkus viivad edasi Omadusteks ja võimeteks, mis teda elus edasi viivad, peab Liina Järvekülg tahtejõudu ja kannatlikkust ning oskust aega planeerida, endas motivatsiooni tekitada ja elu erinevatest vaatenurkadest näha. «Kui hakkan midagi tegema, ei jäta ma seda pooleli ning tööd teen ära ikka õigel ajal, mitte ei jäta neid viimasele minutile,» räägib ta. «Mõtlen alati olukorrad läbi, et mõista, kuhu ma jõuan. Samuti ei raatsi ma kõikvõimalike äparduste peale närve kulutada.» Veel ütleb neiu enda kohta, et ta on tasane ja vaikne, aga oma seltskonnas võib ta muutuda ka teistsuguseks. «Niisuguseid seltskondi, milles ma ennast vabaks tahan lasta, on siiski vähe.» Inimestel soovitab Liina Järvekülg olla võimalikult positiivne. «Tähtis on teistele positiivseid emotsioone pakkuda ning ise neile avatud olla.» ARVAMUS Riina Võhma,
sõbranna Liina on tore avastuskaaslane, kultuuriinimene. Vahel on ta ka riukalik. Näiteks kui maha sajab esimene lumi, tuleb arvestada, et väljas võib temaga lumesõjaks minna. Õnneks oskab ta õigel ajal tagasi korralikuks muutuda. Ta saab kindlasti lastele heaks eeskujuks.
|
Vanemad uudised .