| |
|
 |
Karol Kuntsel: «Käisin maikuus koos Ott Aardami ja Kaisa Seinaga Soomaal kalal ning niisama metsas jalutamas. Tagasiteel märkasime tee ääres järsku karu. Küllap see oli sama karu, kes vahepeal inimeste juures kolas ja kellest lehes juttu oli, sest ta ei paistnud meid sugugi kartvat ning poseeris meile pikka aega. Et mul fotoaparaati kaasas polnud, sai pilt tehtud mobiiltelefoniga.» Foto: Karol Kuntsel |
 |
Ugala piltidel kohtuvad aeg ja aastaajad
10.10.2006 00:01
Gert Kiiler, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Juba kolmandat aastat tõestavad Ugala teatri töötajad fotonäitusega, et nad pole andekad üksnes oma erialal.
Ugala fuajeesse näitusele «Aeg ja aastaajad» on välja pandud ligi 100 tööd 18 autorilt. Pildistajate seas on näitlejaid, lavastajaid, kunstnikke, aga ka tehnilisi ja juhtivaid töötajaid. «Sakala» palus teatrirahva pilte kommenteerida Viljandi fotograafil Jaan Pääsukesel.«Ma olin neid pilte varem korra näinud. Siis, kui Ugala saatis need Maksifotosse ilmutada. Toona ei teadnud ma aga ei teemat ega seda, kes millise pildi autor on. Esmakordsel vaatamisel jäävad domineerima loodusfotod — nii klassikalised vaated kui põnevad detailid. Kohe on näha, et kunstiinimesed pole andekad vaid ühel alal. Palju ülesvõtteid on tehtud tavapärasest erineva nurga alt. On märgatud selliseid asju, mis tavalisel inimesel võivad kahe silma vahele jääda. Nii mõnelgi fotol on mängitud varjudega. Neist põnevaim on Jaak Vausi pilt sellest, kuidas kass uudistab seinal olevaid inimeste varje. Loomi on piltidel üldse palju, rohkem kui inimesi. Lisaks hulgale kassidele ja koertele on ka lehmi, karusid, parte ning sisalik, tigu ja hobune. Enne kui asusin näitust teist korda uudistama, vaatasin veel üle pealkirja ja õigesti tegin. Esimene kord oli jäänud meelde selle pealkirja pikem sõna «aastaajad», kuid lühemat, «aeg», polnud ma märganud. Vaadates samu fotosid uue pilguga, said paljud neist sootuks teise tähenduse. Pildid, mis algul paistsid küll põnevad, kuid millel aastaaegadega paistis vähe seost olevat, olid ühtäkki teemakohased ja mitmeti mõtestatavad. Eelkõige tuleb kiita teatri juhti Peeter Tammearut, kelle enamik fotosid mängib aja teemaga. Näiteks Tammearu pildistatud lapse kiri emale aastast 1928 on väga ilus ja huvitav leid. Kata-Riina Luide pilt, millel on läbisegi mädad ja ilusad õunad, sobitub suurepäraselt nii aja kui aastaaegade teemaga. Kindlasti jääb näituse vaatajale meelde Karol Kuntseli mobiiliga tehtud foto karust ja kolleeg Ott Aardamist. Ugala töötajate pildid näitavad ilmekalt, et huvitava foto tegemisel pole esmatähtis see, millega sa pildistad, vaid see, kuidas sa oskad maailma näha.»
|