Sellist riiki vist polegi, mille elanikud oma korrakaitsjatega nii rahul oleksid, et ei peaks turvalisuse tõstmist oluliseks. Eestil on selles osas veel väga pikk tee käia ja kindlasti võiks Viljandiski elu tunduvalt ohutum olla.

Kui kolmapäevases «Sakalas» ilmus teade, et politsei otsib taga pühapäeva õhtul alaealise tütarlapse vägistanud meest, süüdistasid paljud internetis kommenteerinud inimesed politseid tegemata töös.

Jalgsipatrulle kohtab Viljandis tõesti harva, kuid värvilisi politseiautosid hakkab isegi öötundidel üsna sageli silma.

Olgu mundrikandjad autos või oma jalgadel, ei saa neid siiski igale poole valvama panna. Kurjategija leiab alati just selle hetke, kui korravalvureid läheduses pole.

Seda tähtsam on aga pättide tabamine, sest üks kindlamaid viise roimasid vähendada on veenda kurjategijaid, et nad jäävad vahele.

Mõnedel juhtudel, näiteks doosijahil narkomaanide või seksuaalkurjategijate puhul, ei mõju aga kuigivõrd ka tabamise kartus. Neil on himu oma vajaduste rahuldamiseks nii suur, et nad kaotavad enese üle viimsegi kontrolli. Seepärast on vägistaja peatamiseks ainus võimalus tema isoleerimine ehk lihtsalt öeldes — vangla.

Politseinikud ei avalda, mil moel nad vägistamises kahtlustatava meheni jõudsid, ning kõigil polegi vaja seda teada. Peaasi et nende töömeetodid toimivad ja sellised julmad kuriteod, nagu oli pühapäeva õhtul toime pandu, saavad karistatud.

Kuigi politsei tegevuses esineb puudusi, on korrakaitsjad seekord teinud head tööd.

Loomulikult oleks parim, kui kuritegusid üldse ei oleks, kuid see pole kardetavasti võimalik. Küll aga saame kõik ka ise elu turvalisemaks muuta, olles ettevaatlikud ja aidates hädasolijaid oma võimete piires.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0