Viljandi prügila sulgemiseni on jäänud veidi rohkem kui üheksa kuud. Uue prügimäe leidmisega võib minna kiireks. Foto: Elmo Riig

Viljandi prügila on otsustatud kinni panna järgmise aasta 16. juulil. Peale Karksi vallas Pollis arendatava Ainja prügila võivad Viljandimaa jäätmed edaspidi jõuda Väätsa või Paikuse prügilasse.

Pikk teekond võib hinda tõsta

Viljandimaa omavalitsuste liidu juhi Reevo Maidla sõnul jäävad juba töötavad Väätsa ja Paikuse prügila kaugele. Pikk teekond võib kergitada jäätmeveo hinda ja paneb pelgama, et varsti on maakonna metsaalused sinna sokutatud prahti täis.

«Loogiline on, et kui Viljandimaale tuleb oma prügila, on jäätmete vedu, ladestamine ja sortimine odavamad,» rääkis Maidla. «Ainja prügila oleks pealegi terves Kagu-Eestis ainuke võimalik ladestusala.»

«Mulle jääb arusaamatuks, miks peaks Viljandimaa prügi viima Paikusele, kui lähedalgi on sobiv koht,» märkis Maidla. «Siinsed omavalitsused on seisukohal, et maakonda on prügilat vaja.»

Omavalitsuste liit saatis äsja keskkonnaministeeriumile Ainja prügilat toetava kirja.

Prügila rajamine on kulukas ettevõtmine

Ainja prügila omanik on mittetulundusühing Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (LEA). LEA on esitanud keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) taotluse riigilt toetuse saamiseks ja vastust on oodata oktoobri lõpupäevil.

«Projekt on jagatud kaheks osaks: alustuseks rajaksime jäätmekeskuse ja hiljem ladestusala,» rääkis LEA juhatuse esimees Aadu Võsu. «Kui saaksime riigilt 20—30 miljonit krooni, võiksime esimese järgu valmis ehitada. Ladestusala läheks maksma umbes sama palju ja selle teeksime oma raha eest.»

Arenduskeskus ootab enne edasi tegutsemist ära KIK-i vastuse, kuid Võsu sõnul on läbirääkimised peetud nii projekteerijate kui keskkonnamõjude hindamise osas. Laua taga on istutud ka teiste maakondade esindajatega.

«Otsustamine võtab aega, ent aeg surub tagant samuti,» lausus Võsu.

Ministeerium kahtleb

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek möönis, et on viimane aeg arutada, mis Viljandimaal jäätmekäitlusest edasi saab.

«Jäätmeseadus ütleb, et olme-tavajäätmete käitlust peavad korraldama omavalitsused. Kõik Eestis töötavad prügilad ongi valminud omavalitsuste algatusel,» märkis ta.

Eek rääkis, et jäätmete ladestamiseks tuleb sõlmida nõuetele vastavate prügilatega otsekokkulepped. Tema jutu järgi on keskkonnaminister Jaanus Tamkivi selgelt väljendanud seisukohta, et ei pea põhjendatuks Ainja prügilale riigi raha andmist, kui siinsed omavalitsused selle ehitamises ei osale, muu hulgas suure rahalise panusega.

Peeter Eek tähendas, et teenuse hind tarbijale ei sõltu otseselt veokaugusest.

«Haapsalust veetakse segajäätmeid juba üle aasta ligi 140 kilomeetri kaugusele Väätsa prügilasse ning teenuse hind on elanikele isegi madalam kui mõnes Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkonnas,» tõi ta näite.

«Jäätmekäitlussüsteemi suurim puudus ongi seni olnud see, et omavalitsused püüavad neid küsimusi lahendada iseseisvalt, mis käib enamasti üle jõu,» leidis Eek. «Kui Eestis ei suudeta hakata Euroopa eeskujude järgi olmejäätmete käitlust korraldama spetsialiseerunud jäätmekäitlusorganisatsioonide kaudu, ei lahene ka probleemid: inimesed on hädas ja mets prahti täis.»

ARVAMUS

Rein Triisa,

Viljandi abilinnapea

Muidugi on prügiveo hind oluline, aga praegu on raske öelda, kas Ainjasse oleks jäätmeid odavam viia kui kaugematesse prügilatesse. Viljandisse jääb alles sortimisjaam, kus saab endiselt ära anda näiteks klaastaarat ja ohtlikke jäätmeid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0