| |
|
 |
Kümme aastat Eestis viinamarjade kasvatamise võimalusi uurinud Harri Poom on leidnud sobilikud sordid.
Foto: Elmo Riig |
|
Harri Poom kodustab eksootilisi taimi
10.09.2008 00:01
Egon Valdaru, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Vändra lähistel asuv Saare aiandustalu on Eestis tuntust kogunud perepuuistikute ning aprikooside ja teiste eksootiliste taimede kasvatajana.
Talu on Aivar ja Kaja Saare ühisomand. Selle üks kaasomanikke Harri Poom töötas aastatel 1991—1993 Karksi-Nuias bioloogia- ja keemiaõpetajana. «Olin tollal nii veendunud pedagoog, et uskusin: ühel päeval viiakse mind kooli aulast, jalad ees, surnuaiale,» muheleb ta.1993. aastal tagastati Harri Poomile tema vanaisale kuulunud Tõrvaaugu talu maad. Ta mõtles võtta nende eest kompensatsiooni, aga 50-hektarise talu eest pakuti naeruväärselt madalat hinda. Nii tegi Poom elus kannapöörde ning hakkas koos klassivenna ja sõbra Aivar Saarega aiandustalu pidama. Taimede vastu oli Harri Poom kiindumust tundnud juba lapsest saadik. Huvi oli süvenenud, kui ta Karksi-Nuias elades tutvus Polli aiandusuuringute keskuse teadlaste ja aednikega. Esimene vasikas läks aia taha Harri Poom ja Aivar Saar otsustasid hakata kasvatama maasikaid ja viljapuuistikuid, paraku oli algus Poomi sõnul paras katastroof. «Ostsime esimesel kevadel Seedri puukoolist 1500 õunapuu alust, panime taimed maha ja silmastasime. Kui saabus talv, tulid jänesed traataia alt puid näksima. Kevadel lõi talu lähedal voolavale ojale jääkorgi ette ning aiamaa oli niimoodi üle ujutatud, et poolteist nädalat oli vesi põlvini ja sellest paistsid välja ainult pookaluste ladvad. 1500 istikust jäi kasvama vaid 130,» meenutab ta, ent nendib: «Teisalt on negatiivne kogemus samuti kogemus.» Maasikatest said mehed tulu juba talu rajamise järgsel aastal, viljapuudega läks veidi kauem — võtab ju istiku kasvatamine ka ilma äpardusteta aega kolm-neli aastat. Poom ütleb, et kui algusaegadel andis maasikas kolmveerandi aiandustalu tulust, siis nüüd toovad enamiku rahast sisse istikud. «Mõnevõrra tulu saame ka viljapuude kollektsioonaia saagi müügist: seal kasvab sada õunapuusorti,» lisab ta. Perepuud on popid Aastas müüb Saare talu paar-kolm tuhat istikut, kõige kuumem kaup on peremehe ütlemist mööda perepuu. «See müügihitt sünnib nõnda, et ühele viljapuule poogitakse mitu sorti,» selgitab ta. «Kõige rohkem oleme perepuid teinud õunapuust, vähem pirnist. Tänavu tegime veidi ka kirsse ja ploome. Õunapuu puhul piirdume kolme-nelja sordiga. Enamasti soovitakse suvi- ja sügissorte ning kolmveerand inimestest tahab, et üks neist oleks «Kuldrenett»,» kõneleb Poom ning lisab, et niisugust kaupa on Saare talu pakkunud viimased viis aastat ja huvi selle vastu aina kasvab. «Nii palju, kui küsitakse, ei jõua pakkuda.» Harri Poom tunnistab, et kuigi suurimat tulu annab istikute kasvatamine, on temale hingelähedasem uute ja eksootiliste asjadega tegelemine. «Äri pole minu peamine eesmärk. Tahan põhjalikumalt uurida Eestis vähe levinud kultuuride kasvatamise võimalusi,» räägib ta. Innustub eksootikast Aastaid on Saare talu kurgipeenarde keskel kasvanud melonid ja arbuusid ning oma tarbeks on Poom ka saaki saanud. «Tänavu kevadel olid aga kasvuhooned nii täis, et arbuusi- ja melonitaimede ettekasvatamiseks ruumi polnud. Seemneid ei saanud ka otse mulda külvata, sest juuni algul oli see liiga külm,» nendib aednik. «Tänavu ei saanud väljas ju korralikult kurkigi, lõunamaisest kraamist rääkimata.» Talu kasvumaja ees on aga pottides virsiku- ja aprikoosipuud, mis pole veel suurt saaki andnud. Need tõstab Harri Poom talvise külma kaitseks kasvuhoonesse. «Läheb veel aega, enne kui saame teada, kas aprikooside kasvatamine meie tingimustes õnnestub,» ütleb ta. Üks võimalus oleks tema jutu järgi kasvatada aprikoose omajuursete ploomide võras, sest see taim ei talu meie vahelduvate sulade ja külmadega talve. Nii on ta aprikoosi pookinud ploomile ja see viljapuuaias kasvav puu on kenasti vilju täis. Eksootilisematest taimedest on tema kasvuhoonetes näha veel sidruni- ja mandariinipuid. Paremad sordid on välja sõelutud Alates 1998. aastast on Harri Poom oma kasvuhoonest noppinud ka viinamarju. Praegu kõrguvad seal mitmesajal ruutmeetril 50 sordi taimed, millest enamiku marjad on just nüüdsama valminud. Viinamarjarivide vahel kõndides annab mees kobar kobara järel marju maitsta. «Igal sordil on oma maitsenüansid,» lausub ta ja kurdab, et tänavuse päikesevaese suve tõttu pole marjade maitse päris see, mis olema peaks. Poom ütleb, et on aastaid otsinud sorte, mis sobiksid Eestis lauaviinamarja kasvatamiseks, ja nüüdseks on need leidnud. ««Somerset Seedless», «Swenson Red», «Canadice» ning Läti sordid «Zilga» ja «Supaga»,» loeb ta. «Need passivad meie kasvuhoonetesse hästi ning saavad valmis isegi niisugusel suvel nagu tänavu. Nimetatud sordid peavad haigustele hästi vastu ja on üle keskmise külmakindlad.» Selleks et kõik sordid valmiksid, kütab Poom kasvuhoonet veebruarist suveni. Vaatlustaru pakub rõõmu Viljapuude parema tolmeldamise eesmärgil soetas Harri Poom mõni aasta tagasi tallu mesipuud. Praegu on neid seal kümmekond ja neist põnevaim on mehe enda meisterdatud vaatlustaru, mis katteseina eemaldamise järel võimaldab jälgida mesilaspere toimetamisi. «See on päris vapustav vaatepilt,» jagab Poom oma vaimustust. «Olen näinud mesilaste korjetantsu, seda, kuidas mesilane kärjele kaheksat joonistab, ema munemist...» Oma kõige suuremaks kireks peab Harri Poom aga kaktuste kasvatamist. Läinud talvel valminud suures klaasmajas kasvab tal neid 500 liiki. «See töö on puhas südamerõõm ja hingepalsam,» sõnab ta. Ülemöödunud aastani pidas 44-aastane Harri Poom Juurikaru põhikoolis pedagoogiametit, siis loobus sellest. «Õpetajakutse meeldib mulle seniajani, aga kui kolmveerand energiast läheb koolis klassi ohjamisele ja õpetamisele jääb ainult veerandi jagu, siis pole ju asi õige,» põhjendab ta oma otsust. Praegu korraldab Poom oma talus aianduskoolitusi. Näiteks läinudlaupäevastel viinapuukursustel õpetas ta taimede lõikamist ning jagas degusteerimiseks oma aia marju. ARVAMUS
Jaan Kivistik, Räpina aianduskooli õpetaja Harri Poom on asjatundlik ja usaldusväärne aednik, kes on kunagi ka meie koolis õppinud. Tema ettekanded, mida olen kuulnud, on olnud väga õpetlikud. Hindan teda kõrgelt ka kui aiandusteemaliste kirjutiste autorit. Harri Poomi kirglik huvi viinamarjade vastu on kiiduväärne. Usun, et tänu temale jõuab see kultuur Eestis senisest rohkematesse koduaedadesse.
|
