| |
|
 |
Praegu Rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuhina töötav Riina Vändre ütleb, et kui ta taastumist vajab, tuleb ta Viljandisse oma kõige lähemate inimeste juurde.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Riina Vändre: Viljandis elavad minu lähedased ja siin käin ma hingejõudu ammutamas
(5)
24.07.2004 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Juba nädala jagu Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja kohusetäitja ametis olnud Riina Vändre ei välista, et pärast eluteele kerkinud väljakutseid naaseb ta kunagi kodulinna ja hakkab pidama südamelähedast õpetajaametit.
Tallinnas elavat ja töötavat noort naist ootavad Viljandis ema ja õde perekonnaga. «Nende juures olen jälle väike tütar ja õde, tunnen, et minu eest hoolitsetakse ja mul on hea olla,» räägib 32-aastane Riina Vändre. Ta kasvas üles Paalalinnas eestiaegses majas ning mäletab, et lapsepõlvekodus oli palju avarust ja õhku. «Tallinnas ostsin korteri samasugusesse majja, kandsin siinse keskkonna justkui sinna üle,» mõtiskleb naine. Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist läks neiu Tallinna Pedagoogikaülikooli. «Õppisin seal algklasside õpetajaks ja klassiõpetajaks, lisaerialad olid ajalugu, inglise keel ja psühholoogiline nõustamine,» räägib Vändre. Õpetajana töötas ta siiski väga lühikest aega, peamiselt praktikal ja ka praeguses maagümnaasiumis ühele õpetajale puhkust andes. «See oli hästi tore aeg. Raske küll, aga ma andsin endast parima ja mulle meeldis,» meenutab Riina Vändre. Pärast ülikooli lõpetamist kutsusid noort pedagoogi tööle Viljandi Maagümnaasium ja Püünsi kool Viimsi vallas, kuid tema valis töökohaks hoopis Eesti Erastamisagentuuri, kus ta oli juba õppimise ajal andmesisestajana lisaraha teeninud. «Tunnetasin, et nüüd on oluline otsuse langetamise koht. Lõpptulemusena leidsin, et vajan teadmisi ka muudest eluvaldkondadest kui pedagoogika — olen uudishimulik inimene,» selgitab Vändre. Erastamisagentuuris töötas ta infospetsialistina 1998. aastani. Tema töö oli esmase info jagamine neile firmadele, kes hakkasid ettevõtteid erastama. Sellesse perioodi jäi ka poeg Mark Marteni sünd. Järgmine töökoht oli rahvusvaheline suhtekorraldusfirma Hill&Knowlton Eesti, kus Vändre töötas neli aastat. Suhtekorraldus oli Eestis tol ajal alles lapsekingades, paljudel firmadel polnud sellega üldse kokkupuuteid. «Tegin tol ajal näiteks Viru hotellile ja Ehitusmaailmale siselehte, aitasin avalikkus- ja meediasuhteid korraldada Viru Keemia Grupil, Michelini Eesti esindusel, GoodYear’l — väga põnev aeg oli,» meenutab naine. Avalikud suhted ongi tema erialaks jäänud. Eesti Energia eest väljas 2002. aasta aprillist tänavu juulini töötas Riina Vändre Eesti Energia pressiesindajana. «Mulle oli see enese leidmise ja identiteedi saavutamise aeg. Mul pole elus olnud teist sellist töökohta, mis oleks nii palju pakkunud. Töö ajakirjanikega oli põnev, olin sellest tõsiselt vaimustatud,» meenutab ta. Eesti Energias töötades tuli noorel naisel palju kokku puutuda hoiakuga, et tegemist on paha monopolfirmaga. «Läksin sinna, mõeldes siiralt, missugune tore ettevõte — annab soojust ja valgust. Imestasin, miks kõik Eesti Energia peale nii tigedad on, aga just oli üks hinnatõus läbi saanud,» meenutab Vändre. Vändre ütleb, et talle meeldisid ajakirjanikud ja koostöö nendega ning ta üritas väljaandeid igati infoga aidata. Meediale tuli tutvustada kogu ettevõtte tegemisi, alates selle juhtide palkade suurusest ja lõpetades valdkonna arenguga. «Armastasin oma firmat ja seal töötavaid inimesi, aga mõistsin ka, et see on suur ettevõte ning mõnikord ei saa arugi, kui ta endast väiksematel tallab,» ütleb Riina Vändre. Ta usub, et ta tegi palju ära ettevõtte maine parandamiseks ja suutis samas ajakirjandusele asjalikku infot anda. «Tihtipeale näidatakse asju ainult halvas valguses ja kui ma oma firma eest ei võitle, jõuab lugejani moonutatud, ühepoolne info,» märgib endine pressiesindaja. Vändre selgitab, et lülitiklõpsu taga on tegelikult pikk ahel, mis algab põlevkivi kaevandamisest ja lõpeb Ida-Virumaa tööhõivega. Kõik see vajab suuri investeeringuid ja on kahtlemata peen kunst, kuidas teha nii, et hinnapoliitika õiglane näiks. Ta nendib, et Eesti Energia on oma selgitustega pisut hätta jäänud. Ajakirjanike tänavune lemmik Aasta algul tunnistasid ajakirjanikud Riina Vändre parimaks pressiesindajaks. Seda tiitlit hindab naine kõrgelt. «Olen alati ajakirjanikega kontakti leidnud, olen tahtnud neid aidata asju objektiivselt kajastada ning püüdnud siiralt olla mõlema poole huve silmas pidav. Ütlen ausalt, et ma pole pidanud oma ametiaja jooksul ajakirjanikule valetama. Austan kristlikke põhimõtteid ja olen üritanud nende järgi ka tööl olles käituda,» räägib Vändre. Pressiesindajana tuli tal sageli ajakirjanikele pakkuda sedagi infot, mis kirjeldab ettevõtte arenguid, kuid millel ei ole lehtede silmis uudise väärtust. «Ajakirjandus peab tõde adekvaatselt ja aktuaalselt kajastama, samas peab leht end müüma. Seepärast lähtutakse sageli negatiivsest ja konfliktsest. Eesti Energia puhul oli seda väga sageli tunda, sest mitte just kõige parema maine juures on vahel lihtsalt hea võimalus tümitada,» kõneleb Vändre. Eesti Energias töötatud aega peab ta ääretult intensiivseks. Sageli tuli töötada ka hilisõhtuni ja nädalavahetustel, kuid oma sõnul tegi ta seda vabatahtlikult. «Lõpuks tundsin, et saavutan kõike väikese vaevaga, aega jäi üle lollideks mõteteks ja ma muutusin mugavaks. Kui kõik toimib juba iseenesest ja saab vaevata hakkama, pole see inimesele hea, ta peab positiivselt pingutama,» põhjendab Riina Vändre Rahandusministeeriumi tööle minekut.
> Loe edasi
|
Tee koduleheks
