Arst vaatab Sulo huulele tekkinud villi, pärast paneb õde sellele rohtu. Foto: Elmo Riig

Seal ta siis luges raamatut peatükkide kaupa ette ja rääkis oma koduasjadest.

«See ei olnud hoolitsemata laps, aga ju tal siis oli suur vajadus suhelda,» ütleb kooliarst Juta Vähi.

Ühel päeval vaatas tohter koos kooliõe Luule Erikuga lapse kahtlaselt raskena tunduva koolikoti sisu üle ja leidis, et seal on mitme päeva raamatud, telliskivipaksune «Harry Potter» muidugi lisaks. «Andsime siis talle nõu, et ta koos emaga asjad üle vaataks ja võtaks kaasa ainult need, mida just sel päeval koolis vaja on.»

«Ma sõin hommikul!»

Juta Vähi räägib, et kui õpilane tuleb arstikabinetti ja kurdab, et tal kõht valutab või on lihtsalt paha olla, võib põhjuse sageli leida stressis või üleväsimuses.

Lõputut võitlust peavad meedikud tema sõnul aga sellega, et lapsed tulevad kodunt söömata välja. «Sellest on üha rohkem räägitud, kui koormav on organismile päeva alustada ühegi toiduraasuta, kuigi inimene otseselt seda ei taju,» ütleb ta.

«Kui õpilane on istunud poole ööni teleri või arvuti ees ja kartulikrõpse põske pistnud, siis ta loomulikult hommikul süüa ei taha. Koolis on aga sellise elustiiliga väga raske hakkama saada,» kõneleb arst.

Hommikusöögist on nii palju juttu olnud, et mõni laps, kes tuleb arstile oma häda kurtma, hüüab juba ukselt: «Aga ma sõin hommikul!»

Veel üks muret tekitav asi on järjest kasvav arvuti- ja telerilembus. «Uneaeg jääb liiga lühikeseks. Magamatus on aga üks põhilisi õpiraskuste põhjusi,» nendib Juta Vähi.

Halval unel võib tema sõnul olla siiski ka muid põhjusi peale elektrooniliste, näiteks adenoidid või nohu. «Adenoidid saab ära opereerida ja nohu ravida, igatahes ei tohi last nende käes vaevelda lasta.»

Maagümnaasiumi arstikabinet on algklasside majas. Kui vahetund kätte jõuab, on seal vestlemine üpris raske, sest lärm ukse taga läheb nii suureks, et kipub sõnu summutama.

«Soomes midagi sellist ei ole, nooremate klasside lastele organiseeritakse vahetunni ajal rahulikke mänge,» meenutab põhjanaabrite juures nähtut Luule Erik.

Miks seda meil teha ei saa? Maagümnaasium pole ju mingi erand. Kõrvulukustav kisa kostab vahetunni ajal enamikus Eesti koolides.

Gümnasistid loobuvad suitsetamisest

Juta Vähi meenutab keskastme koolipoissi, kes haises nii tugevasti suitsu järele, et tema pahet polnud raske ära arvata.

«Kuulasin teda ja küsisin, kuidas tal suitsuga on. Poiss ehmus ära ja päris: «Aga kuidas te teate?» Tema arvas, et ma kopse kuulates sellest aru saan.»

Arst nendib, et kõige raskem iga ongi kuues-seitsmes klass. Siis kiusatakse kaaslasi, tõmmatakse suitsu ja tehakse muid pahandusi. Gümnaasiumiosas kahaneb koolivägivald tunduvalt ja ka suitsetamise jätavad mõned maha.

Siiski ei möödu halvad aastad jälgi jätmata. Kiusualuseks olemine võib mõne noore elujulguse hävitada või ta hoopis ülimalt agressiivseks muuta.

Küsimuse peale, miks on tänapäeval nii palju allergiat, nimetab arst kaks põhjust: saastatud keskkond ja rämpstoit.

«Korraliku toidu valmistamine nõuab aega, kauplused pakuvad aga riiulitäite kaupa tooteid, millest saab söögi valmis minutitega.»

Pärin arstilt, miks on viimasel ajal nii, et üks viirus läheb ja teine tuleb. Ammustel aegadel jäid gripp ning köha ja nohu vaid talve pärusmaaks.

«See, kui kergesti me haigestume, sõltub emotsionaalsest seisundist,» on Juta Vähi veendunud. «Kui laps on väsinud, magamata ja pinges, tulevad haigused talle hoopis kergemini kallale.»

Luule Erik kordab üle igivana jutu, et kehale tuleks rohkem koormust anda. «Valges võiksid lapsed siiski koolist jala koju minna, kui nad just väga kaugel ei ela. Mõni passib bussipeatuses kauem, kui kuluks aega koju kõndimiseks.»

Rohkem tunnustust!

Tänapäeval, mil edu tagab ainult teistest tublim olemine, peetakse ka koolis kiiduväärseks vaid väga häid tulemusi.

«Lapsi aga tuleks hinnata nende võimete järgi. Kui on näha, et õpilane on tõesti püüdnud ja oma võimete piires midagi saavutanud, tuleb teda kindlasti kiita,» rõhutab Juta Vähi.

Arst on vastu ka kehalises kasvatuses kehtestatud normidele. «Sellega peletatakse kehaliselt vähem võimekad lapsed sporditegemisest hoopis eemale,» leiab ta.

Vanemaid, kes lastearstile muret teevad, on Juta Vähi tõdemust mööda kahte liiki: need, kes oma lastest üldse ei hooli, ja need, kes nõuavad järeltulijatelt võimatut.

«Lapselt ei tohi nõuda kõigi omaenda ideaalunistuste täitmist. Ei maksa tahta vaid väga häid hindeid, panna neid lugematutesse erialaringidesse, painutada neid jõuga selliseks, nagu nad vanemate meelest olema peaksid. Ei või unustada kahte asja: seda, et isiksus kujuneb põhiliselt välja juba kolmandal eluaastal, ning seda, et pettumused ja agressiivsus käivad käsikäes. Armastagem oma lapsi sellisena, nagu nad on. Laskem neil tegelda neid huvitavate jõukohaste asjadega,» räägib arst ning lisab, et suur osa vanemaid õnneks just nii toimibki.

Vastuvõtt

Kooliarst Juta Vähi on Viljandi Maagümnaasiumis esmaspäeviti ja neljapäeviti kella 9— 14, Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis teisipäeviti ja reedeti kella 9— 14.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6