| |
|
 |
Täht Video juhataja Viktor Naanuri hinnangul üritavad filmide Eestisse toojad põhjendamatult oma toodangu hinda tõstes väikelaenutusi turult välja süüa.
Foto: Elmo Riig |
|
Väikevideolaenutused võivad kaduda
(2)
10.09.2004 00:01
Gert Kiiler, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Juba järgmisel aastal võivad Viljandi sõltumatud videolaenutused oma uksed sulgeda, sest nad ei suuda filmide Eestisse toojate survele vastu panna.
Männimäel asuva Videopõrgu omaniku Lennart Madissoni sõnul on kaks Eesti suuremat filmide importijat VK Holding ja Sonatiin oma vahepealsetest erimeelsustest jagu saanud ning alustanud koostööd turu jagamiseks. Madissoni sõnu kinnitab Sonatiini müügijuhi Tõnu Peiti kuu aega tagasi «Eesti Ekspressis» välja öeldud ennustus, et mõne aasta pärast on Eesti videolaenutuse turul vaid Videoplanet (VK Holding) ja Videoline (Sonatiin), sest laenutusõigusega filmide ostuhind tõuseb ja väikelaenutused ei suuda uute filmide sisseostmisel suurte kettidega võistelda. Väikelaenutustel jääb üle vaid kaks võimalust: kas panna pood kinni või minna frantsiisilepinguga keti koosseisu. Litsentsihinnad tõusid Lennart Madissoni kartusi jagab ka osaühingu Täht Video juhataja Viktor Naanuri. «VK Holding ja Sonatiin hakkasid selles suunas tegutsema juba suve algul. Mõnekuuliste vaheaegade järel tõstsid mõlemad filmilevitajad oma toodangu hinda teistele laenutustele,» räägib ta. Nii tõusis ühe kasseti laenutamise õiguse hind poole võrra — 50 kroonilt 100-le — ja see ei ole kuulduste kohaselt piir. Lisandub veel kasseti enda hind. «Kokkuvõttes tähendab see, et teenimaks tagasi lihtsalt ühe kasseti muretsemiseks kulutatud raha, pean ma seda umbes 20 korda välja laenutama,» selgitab Naanuri, lisades, et niisugune laenutuskordade arv saab olla vaid väga headel filmidel. «Peale selle tuleb aga ju maksta ka elektri ja sooja eest ning töötajagi tahab palka saada.» Madissoni hinnangul ongi see suurlevitajate kaval taktika: tasapisi kruvivad nad laenutuskleebise lunastamise hinna nii kõrgele, et iseseisvad laenutused lõpuks oma äri kinni panevad. Valik võib väheneda Järgneb juba ahelreaktsioon. Kahjumi vältimiseks peab laenutuse pidaja hoolikalt kaaluma, millist filmi sisse võtta. Nii väheneb aga valik. Praegu on sõltumatud laenutused hinnatud just suurema valiku poolest, eelkõige mis puudutab vanemaid filme. Ketilaenutused on sunnitud uute filmide juurdetulekul ruumipuuduse tõttu vanu filme eest ära viima. Samuti pole niisuguste hindade juures võimalik laenutusse võtta ühe ja sama filmiga mitut kassetti. Et kassettide omahind on maaletoojatele endile tunduvalt väiksem, saavad mõlemad suurlevitajad ühest filmist oma laenutusse sisse võtta aga kas või kümme kassetti. «Kui tarbija läheb ketilaenutusse, võib ta enamasti kindel olla, et soovitud film seal ka on. Väikelaenutuse puhul võib aga film parajasti olla mõne teise kliendi käes,» selgitab Viktor Naanuri. Viljandi sõltumatud laenutused on end Naanuri sõnul pinnal hoidnud sellega, et nad pakuvad kliendile sõbralikku hinda. Kui Videoplanetis maksab ühe kasseti laenamine 25 krooni, siis Täht Videos tuleb selle eest välja anda kõigest 15 krooni. Kliendikaardi omanikud ja tudengid saavad veel veidi hinnaalandust. Klientidele vastu tulles on Täht Video hakanud kassette sama hinnaga laenutama ka kaheks päevaks. Väike on paindlikum Kultuurimaja videolaenutuses maksab kasseti laenamine üheks päevaks 12—20 ja Videopõrgus 5—15 krooni. Levitaja hinnatõstmise järel aga niimoodi kaua vastu ei pea. Miks on aga üldse tarbijale vaja väikseid videolaenutusi? Mille poolest need suurte kettide omadest paremad on? Viktor Naanuri nimetab kahte punkti: paindlikkust ja kliendisõbralikkust. «Oleme alati pidanud oluliseks suhtlemist kliendiga. Seda, et müüja oskaks talle soovitada just sellist filmi, mis talle meeldib. Püsiklientide maitse-eelistustega peaks laenutaja juba kursis olema,» räägib Naanuri. Lennart Madisson lisab: «Ma ei saa ju kliendile mingit soppa pähe määrida! Kui ta pärast vaatamist sellega rahul pole, olen ju mina süüdi. Samas võib see film mõne teise maitsega kliendile meeldida.» Naanuri arvates tuleb klienditeenindusele uutes oludes veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Ketilaenutused ei suuda tema hinnangul paindlikult kohaliku turu järgi kohanduda. «Neil on üle Eesti kõik standardiseeritud. Kui nad aga oma keskusest koordineeritavast juhtimisest loobuksid, kaotaksid nad jällegi oma ketieelised,» lisas ta. Väikelaenutuste kadudes võib kontrollimatult tõusta ka filmide laenamise hind. «Kui praegu suudavad väikelaenutused hindu veel allpool hoida, siis kahel suurel ketil on juba lihtne omavahel kokku leppida ja hindu soovi järgi tõsta. Kui ma ka ise selle äriga ei tegeleks, oleks ikkagi minu arvates 25—50 krooni ühe filmi kodus vaatamise eest liiga palju makstud,» kõneles Naanuri. Nii pea lõpetada ei kavatse Viktor Naanuri tunnistab, et ehkki praegune olukord on keeruline, ei ole tal otseselt kedagi süüdistada. «Filmide sissetoojate käitumine võib mitte meeldida, kuid seaduse järgi on kõik korras. Meil on ju turumajandus ja kaevata pole kuhugi,» nendib ta. «Olgem ausad, ega see videolaenutuse pidamine suurt kasumit anna. See on lihtsalt üks kõrvaltegevus, mis on armsaks saanud.» Iga hinna eest edasi tegutsemist Naanuri vajalikuks ei pea. «Esialgu tundub, et vee peal püsimiseks tuleb suurendada erootiliste filmide osa laenutuses, sest selgi žanril on oma klientuur. Pealegi näitavad nende filmide hinnad praegu langustrendi. Kui aga miski ei aita, tuleb sellest tegevusest loobuda,» räägib ta.
> Loe edasi
|
Tee koduleheks
