«Taotlejatest kolm on juba praegu kutselised, aga neil oli ka piiratud püügiõigus ja nad tahavad need püünised kutselisele püügile üle tuua,» selgitas Viljandimaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Alo Laas.

Järgmisest aastast piiratud õigusega püük kaob ja sellega tegelevad kalamehed pidid soovi korral 1. septembriks tegema avalduse kutseliseks kaluriks hakkamise kohta.

Viljandimaal tegutsevad kutselised kalurid vaid Võrtsjärvel ja ainult seal piiratud püügiõigust kasutavad kaldaäärse maa omanikud võisid enda kutseliste hulka arvamist taotleda. Teistel veekogudel kalastavatel inimestel tuleb edaspidi harrastuspüügiga tegelda.

Võrtsjärvel on praegu 45 kutselist kalurit, seega lisanduks uute meeste taotluste rahuldamisel üheksa kutselist kalurit.

Võrtsjärvel lubatud mõrdade arv võib aga hoopis kahaneda, sest limnoloogiajaam tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku vähendada seda kümne protsendi võrra. Seega jääks kaluritel senise 360 asemel kasutada 324 mõrda.

«Põhjendasime ettepanekut sellega, et kalavarud on madalseisus ja püügikoormust tuleks vähendada,» selgitas Võrtsjärve Limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt. «Teisalt on saaki vähe ja osa mehi ei kavatsegi tuleval aastal oma mõrdu välja osta.»

Püüniste hulga võiks Jär-valti arvates kalavarude suuruse järgi igal aastal uuesti kindlaks määrata.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0