Kogenud niitjad teavad, et heinateol ei tohi ükski hetk raisku minna. Ammugi pole võistlusel aega pükse kehitada. Foto: Hans Väre

Siuh! Siuh! Igaüks püüab võtta võimalikult suurt kaart ning lõigata nii maa lähedalt, kui vähegi annab. Niisugust vikatite vihinat, mis kunagi kostis juunikuus igalt jõeäärselt niidult, pole Soomaa luhtadel enam ammu kuulda olnud.

Möödas on ajad, mil sulased ja tüdrukud nädala toidumoona kaasa võtsid ning talust mitme versta taha metsaheinamaale läksid. Toona püüti esimese päevaga ikka nii palju heina ära niita, et küüni põrandal mõnusalt magada saaks. Kui lähikonnas tõhusamat peavarju polnud, ehitati heinast hoopis onnid.

Vanad mehed teavad rääkida, et raskest tööst hoolimata läksid noored sellistele retkedele hea meelega, sest heinategu tähendas üksteise seltsis olemist ja palju lõbu, eriti kui peremeest kaasas polnud. Ammune heinaaja kohta käiv tüdrukute kurtmine «Päeval palav ja parmud, öösel sääsed ja poisid» annab hea ettekujutuse, kui palju toona magamiseks mahti oli.

Ööseks treeninglaagrisse

Sedamööda kuidas loomakasvatus Eestis suurtootjate kätte koondus ja Soomaal üldse välja suri, jäid metsade vahele ja jõgede äärde peituvad aasad hooletusse. Nii mõnigi neist on juba ammu täis kasvanud.

Soomaal parandas olukorda rahvuspargi loomine: seal hakati puisniitude säilimise nimel taas heina tegema. Majanduslikult see küll enamasti ära ei tasu, kuid õnneks makstakse maastikuhoolduse eest toetust.

Tihti märgadel, künklikel ja puid täis aasadel pole traktoriga muidugi mõista midagi teha, ent moodne tehnika on kasutusel sealgi: suur osa heinast saadakse maha trimmeritega jõristades. Et vana vikatikasutamise kunst päris ära ei ununeks, otsustas Soomaa sõprade selts korraldada vikatiga heinaniitmise võistluse.

«Paljud väikesed lapsed arvavad tänapäeval, et heina ongi alati trimmeriga tehtud,» nentis ürituse algataja ja eestvedaja Kaupo Kase.

Ega suur osa täiskasvanuistki oska selle tööriistaga enam eriti midagi ette võtta. Natuke rapsida suudab loomulikult igaüks, kuid õige tehnika ja teadmisteta ei peaks enamik tõelise heinateo ajal poolt päevagi vastu.

Neist 13 kangest, kes Soomaa Oksa kõrtsi varemete lähedale puisniidule mõõtu võtma kogunesid, polnud siiski keegi algaja. Mõnda, näiteks noorpõlves lugematuid heinakaari niitnud Aaren Linnast, tuleb aga lausa meistriks nimetada.

Soomaal on omad seadused

Viimasteks treeninguteks, võistlusplatsiga tutvumiseks ja teooria lihvimiseks tulid paljud võistlusel osalejad kohale juba eelmisel õhtul, 4. juulil. Nad vaatasid Oksa küüni seintele üles riputatud foto- ja vikatinäitust ning kuulasid Kurgja talumuuseumi direktori Heldur Hiie muhedat loengut.

«Tegelikult peaks praegu hakkama heinateoga juba lõpetama,» tõdes Hiis.

Tänapäeva Soomaal pole aga võimalik juhinduda tavalisest talurahva töökalendrist ja sellest, millal on hein kõige kvaliteetsem, sest enne 1. juulit seal niita ei tohi.

«Selleks ajaks on enamiku haruldaste taimede seemned küpsed ja nad on talveks küllalt jõudu kogunud. Ka linnud on pesitsemise lõpetanud,» põhjendas ajapiirangut looduskaitsekeskuse spetsialist Meelis Suurkask, kes oli teine ürituse peakorraldaja.

Rahvuspargi eripära paistab võistluste eel välja ka sellest, et viimaste nädalate sajud on toonud kaasa üleujutuse. Mõni rinnapistmiseks välja mõõdetud puisniidu siil ulatub otsaga lausa vette, teisal peab aga niitja raja keskpaigas pahkluuni vees sumama.

Isegi laagriplats, mis alles nüüdsama oli kenasti kuiv, sai paar tundi enne esimeste võistlejate päralejõudmist kaela säärase sahmaka, et õhtul lõkke ääres tuli mõnel inimesel heinateojutte ja -muinaslugusid kuulates istuda, jalad porilombis.

Pärjatud juba enne võitu

See kõik ei heiduta konkurente, kes püüdlevad tiitlile Soomaa vikatimees 2008. Veel vahetult enne pimeduse saabumist püüab osa neist õiget vormi kätte saada ja näiteks Kaupo Kase lööb nõnda oma vikati tera pooleks. Õnneks on tööriistu rohkem kui võistlejaid ja hommikul on ka Kasel võimalik stardijoone taha asuda.

Võistuniitmise kohtunikud, põlised soomaalased Heljo Saarla Sandralt ja Indrek Hein Kuusekääralt, kaevad hoolega vikativibutajate tegutsemist.

«Töövõtted on neil kõigil õiged,» hindab 75-aastane Saarla rügajaid kogenud pilguga.

Peale tehnika lähevad võitja väljaselgitamisel arvesse niidetud maa suurus ja niite kvaliteet. Võimalik on saada ka lisapunkte: haruldaste taimede niitmata jätmise ja stiilse välimuse eest.

Kel vähegi võimalik, ongi seetõttu selga tõmmanud linasest kostüümi ja seadnud pähe sobiva kaabulotu. Vabatahtlikult ei öelda ära ka teisest boonuse teenimise võimalusest.

«Ega see äkki mõni käpaline ole?» uurib Pärsti vallavanem Erich Palm lehti, mis rohkem tarna meenutavad. «Ah, ükskõik! Mulle ta meeldib, las kasvab edasi.» Enamik püüab oma platsile siiski võimalikult vähe tutte püsti jätta.

Loosiga jagatud võistlusrajad ulatuvad puisniidu ja lageda luha piirilt metsa välja ning paaril mehel õnnestub ettenähtud poole tunni jooksul isegi raja lõppu jõuda.

Kui kohtunikud punktid kokku löövad, selgub ootamatult, et täpselt sama skoori, 48 punktiga on maha saanud koguni seitse niitjat: Maimu Kuill, Aaren Linnas, Sulev Viies, Mati Toomsalu, Enn Vare, Erich Palm ja Tõnis Korts.

Pärast väikest nõupidamist otsustatakse stiilseimat välimust arvesse võttes võitjaks pärjata ainus naine Maimu Kuill. Luulelist loorberipärga talle siiski pähe ei asetata ja õigupoolest poleks sellele ruumigi, sest terve võistluse aja on Kuill kandnud ehtsatest aasalilledest pärga.

«Mina tulin lihtsalt osalema, sest selline traditsioonide elluäratamine on väga kihvt,» tõrjub Maimu Kuill hiljem kiitust tagasi. «Aga mehed olid ikka tõsiselt valmistunud ja on võitu palju rohkem väärt. Vaata kas või Sulevi vaalu! See on täiesti filigraanne!»

Tõepoolest, nii sirgelt kokku kuhjatud heinaviirgu, nagu Sulev Viies puude vahele on jätnud, annab lagedalt põllultki otsida. Eks ole tal muidugi ka kodustaadioni eelis — on ju tema ema pärit siitsamast praeguseks lagunenud Oksa kõrtsist.

ARVAMUS

Indrek Hein,
kohtunik

Puisniidul on raske niitjate oskusi hinnata, sest maastik on igaühel erinev. Nii ei teagi täpselt, kas kvaliteet tuleneb võistlejast või võistlusrajast.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5