Tol ajal oli Viljandis kolm avalikku tualetti. Õigupoolest ei olnudki neid võimalik tualetiks nimetada, sest tegemist oli pesuehtsate peldikutega. Peale selle, et need lehkasid kohutaval kombel, oli neist võimatu puhta jalaga väljuda. Enamasti polnud ka võimalust käsi pesta ning talvel lõõtsus puruks pekstud akende ja logisevate uste vahelt pakaseline tuul.

Vahepeal on Viljandi kempsud tükk maad kultuursemaks muutunud. Väike-Turu tänava tasulisse käimlasse julgevad pärast remonti sisse astuda nii linna külalised kui ka viljandlased ise - muidugi eeldusel, et koht on parasjagu avatud. Lõpuks ometi on maa pealt pühitud ka need kuulsusrikkad peldikud, mis haisesid lossimägedes ja Trepimäe jalamil.

Samal teemal: Maavalitsuse taha tuleb avalik tualett (15)

Avalikke tualette vajavad kõige sagedamini turistid. Pikalt teekonnalt tulnute esmamulje linnast kujunebki tihtilugu just selle hädatarviliku asutuse põhjal. Et esmastel ihuvajadustel on omadus pärssida mõtlemist, ei saa käimlamajandust kuidagi alahinnata. Pole mõtet loota, et kauge külaline meenutab hiljem heldimusega lossimägede maalilisi vaateid, kui ta terve ringkäigu ajal oli sunnitud jalgu risti suruma.

On hea, et Viljandi Linnavalitsus on otsustanud lisaks Väike-Turu tänava tualetile ehitada Vabaduse platsi ja turismiinfopunkti naabrusesse teisegi avaliku käimla. Koht on selleks igati sobiv, sest suurem osa turismibussidest peatub just seal.

Avalikku WC-d ei tohigi ehitada kõrvalisse kohta, kust seda keegi üles ei leia. See peaks asuma kõige käidavamas kohas. Nii oleks igati loogiline, kui samasugune asutus oleks tulevikus ka Kirsimäe aidas, mida loodetakse pärimusmuusika keskuseks ja kontserdipaigaks ehitada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5