Tegelikult peaks kõik need objektid kiiresti valmis tegema. Küsimus on vaid selles, kust leida raha. Kõigepealt on vaja ehitusraha ja seejärel on tarvis uusi objekte ka ülal pidada.

Linna bilanssi vaadates jäävad muu hulgas silma kopsakad laenusummad. Pankadelt on laenatud 49 miljonit krooni ning koos väga soodsate intressidega on laenukoormus 55 miljoni krooni lähedal.

Samal teemal: Ärimehed tahavad jääväljakut ehitada (51)

Huvitav on aga see, et laenu põhiosa on 1999. aastast püsinud muutumatuna ning pankadele on Viljandi maksnud vaid intresse. Selle aasta lõpuks on linn 1998. aastast alates pankadele tasunud 30 miljonit krooni intresse ja igal aastal arvutatakse intressimakseid ikka 49 miljoni krooni pealt.

Selline laenupoliitika tundub tavainimeste seisukohalt jabur ja vaevalt et nemad näiteks oma eluasemelaenu säärase loogika järgi tasuda üritavad. Niimoodi osutuks laen ju kokkuvõttes ülikalliks.

Kuid vaatamata sellele et linna laenukoormus on intressideta 49 miljonit krooni, on tal võimalus laenu juurde võtta. Nimelt seisab seaduses, et laenu maht ei tohi ületada 60 protsenti omavalitsuse aastaeelarvest. Kui Viljandi puhul kõik riiklikud sihtotstarbelised toetused maha arvata, selgub, et tema laenukoormus jääb tublisti alla 40 protsendi.

Siia peaks aga juurde arvutama veel 10 miljoni krooni suuruse kohustuse aktsiaseltsi Centrum ees, mis tuleb tasuda 2012. aastaks. Linna olukorra teeb aga kergemaks asjaolu, et suurema osa sellest summast on lubanud maksta riik.

Kokkuvõttes võib Viljandi mis tahes uue objekti ehitamiseks võtta lisalaenu. Ega laenuraha kasutamine investeeringuteks ole paha mõte, aga sel juhul peab investeering vähendama linna eelarvelisi kulutusi või tooma lisatulu.

Vaevalt et ühegi praegu vaidluse all oleva objekti ehitamine eelarvelisi kulutusi oluliselt vähendaks. Seega tuleksid kõne alla rajatised, mis annavad võimaluse teenida lisatulu.

Staadioni kasutajate pealt linn oluliselt ei teeni. Uus lauluväljak tooks siia ehk mõne kontserdi rohkem, kuid suurt tulu kasvu pole näha. Lasteaed ei teeni samuti kasumit. Järele jäävad ujula ja jäähall. Igal juhul on selge, et investeeringutesse laenuraha kaasates peaks linn hakkama kohe laenu tagasi maksma. Vastasel korral muutuks objekt igal aastal tasutavate intresside võrra kallimaks.

Suurepärane oleks muidugi, kui ujula või jäähall suudaks end piletitulu arvel ise ülal pidada ja veidi ka kasumit teenida, nii et vähemalt osa laenude tagasimaksmisele minevast rahast tuleks temalt endalt. Tegelikkuses on muidugi küsitav, kas niisugused sportimiskohad enda iseseisva majandamisegagi hakkama saavad.

Viljandi rahalist seisu arvestades oleks mõttekas, et isegi kui uue objekti rajamisse laenuraha ei kaasata, valitaks kõnealuste projektide hulgast see, mis suudab end ise kõige paremini ülal pidada. Tuleks vältida olukorda, et investeeringud suurendavad hoopis iga-aastasi eelarvekulusid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0