Liiva talu kurepesas sirutasid esmaspäeval kaela kolm valge-toonekure poega, kel vanust napilt paar nädalat. Foto: Elmo Riig

Esmaspäeval Leiest Lätkalu kunagise meierei poole sõites võis juba kaugelt näha, et kruusateest veidi eemale jäävas kurepesas ei ole emalind enam üksi. Tema kõhu alt üritasid üksteise võidu oma peenikest kaela sirgu ajada pisikesed pojad.

«Kuulda on jah, et nad seal sidistavad,» lausus Liiva talu vanaperemees Jaak Pihlak õue servas asuvast sealaudast välja astudes. «Tundub, et pesas on kolm poega, arvatavasti juba paar nädalat.»

Valge-toonekured on Liiva talu külje alla jääva elektriposti otsas oma pesa märkimisväärselt suureks kasvatanud. See on kui mitmekorruseline elamu. Pesa alumises osas on endale kodu leidnud mitu varblasepaari.

«Sel aastal ehitasid kured palju juurde,» ütles vanaperemees. «Kardan, et pesa läheb pooleks. Üksaasta, kui siin maru oli, lõi tuul pool pesa posti otsast maha. Kaks poega oli sees. Üks sai surma, teise viisime uuesti üles.»

Mees lisas, et tänavu kevadel oli kurepesa süül posti otsast ka üks elektritraat lahti pääsenud.

Elektripostipesad teevad elektrikutele tihti muret: suur ja vihmadega läbi vettiv pesa põhjustab lühiseid ja võib oma raskusega juhtmed katki vajutada. Valge-toonekure okstest punutud ning heinatuustide ja mätastega vooderdatud kodu võib ju kaaluda üle tonni.

«Kui võimalik, peaks nende tarvis ikka uue posti panema nii nagu siin lähedal Koorti alajaama juures. Seal on kurepesa jaoks praeguse elektriposti kõrvale eelmine püsti jäetud,» rääkis Jaak Pihlak.

Hilisem käik alajaama juurde kinnitab tema sõnu: kured on petteposti ilusasti omaks võtnud ning selles on pojadki juba sees.

Selleni, kui noored kured lennuharjutusi tegema hakkavad, kulub Pihlaku tähelepanekute järgi veel aega. «Tavaliselt on nad pesast välja lennanud juuli lõpul või augusti algul.»

Põrgule pole jäänud ühtegi paari

Nagu ütles Jaak Pihlak, on Lätkalus poolteise kilomeetri raadiuses kolm asustatud valge-toonekure pesa. Liiva majapidamise juures on need linnud elanud mitu aastat, enne seda pesitsesid nad aga naabruses Põrgu talu juures.

Põrgu perenaine Virve Põrk saab praegu külalistele näidata vaid kuuseokstest varjutatud tühja pesakohta. «Siin pole enam kolm või neli aastat linde olnud. Pesa kasvas liiga teiste puude sisse, nemad tahavad aga lagedat,» nentis ta.

Põrgule miniaks tulnud naine teab maja ümber kolme kohta, kuhu pesaalus aja jooksul üles pandud on olnud. Esimese olid sealsed elanikud valmis teinud 1930. aastate algul.

«Mind see nii väga ei loksutanudki, kuid siinse pere inimesed jälgisid kurgi küll hoolega,» rääkis Virve Põrk. Temalgi on aga eredalt meeles aasta, kui pesas kasvas üles neli poega, kellele peremehe püütud haugi maitsta anti.

«Nad hakkasidki tahtma, et me neid söödaksime. Ja kord, kui jälle kala tegin, olid õuel mu ümber nii haned, lambad, kassid kui kured. Kanad nokkisid ka veel soomuseid,» naeris naine.

Pesta tuleb suitsu sees

Lätkalu kolmanda asustatud pesa on valge-toonekured enesekindlalt ehitanud suure maja korstna otsa. Lind tunneb ennast seal nii turvaliselt, et ei tee tema poole suunatud fotoobjektiivist väljagi ning jätkab segamatult sulgede puhastamist. Majarahval see-eest tuleb ennast suitsuvines pesta.

«No saunas käia saame ikka, aga tossu ajab sisse,» nentis kunagises meiereis ja hiljem ka pagaritööstuse ülesandeid täitnud hoones üürilisena elav Heino Tiivel.

Saunaahju küttes pääseb suits tema ütlemist mööda majast välja kurepesa serva alt, osaliselt aga ka korstnapragude vahelt.

Pererahvas kütab praegu sauna üle nädala pühapäeviti, kooli ajal aga ajab selle kuumaks igal nädalalõpul.

Pesa korstna otsast alla võtmise plaani majaelanikel siiski pole. «Kannatame ära! Nad elavad ju siin juba aastaid!» lausus mees.

Kuigi maapinnalt vaadates ei olnud võimalik tuvastada, kas kõrgel korstna otsas mõni poeg ka juba pesas on, arvas Heino Tiivel, et küllap nad on koorunud. «Need olid kõige esimesed kured, kes siia jõudsid!» sõnas ta uhkusega.

Mõte

Margus Ots,
ornitoloogiaühingu projektijuht

Toonekurg on ilus lind, kes elab inimese vahetus läheduses. Eestis on temast saanud inimeste lemmik. Teda üritatakse oma talu juurde elama meelitada ning siis vaadelda.

«Sakala», 15. I 2004

Pesapaikade loendus

Tänavu korraldatakse järjekordne valge-toonekurgede pesapaikade rahvusvaheline loendus, millest saavad osa võtta kõik loodusesõbrad. Andmeid kogutakse ankeetide abil ning teatada tuleks igast pesast, märkides selle asukoha nii täpselt kui võimalik. Eraldi arvestust peetakse ka üksikute pesi hoidvate lindude kohta.

Ankeedi leiab Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) internetileheküljelt www.eoy.ee ning see tuleb ühingusse saata sügiseks.
EO

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5