Ettevõtja Illimar Toom mäletab, et tema noorpõlves oli Viljandi jääväljakuid täis. «Meie käisime poistega Kantreküla ja Männimäe vahel hokit mängimas. Selle väljaku eest kandsid hoolt meie vanemad,» meenutab ta. Praegu viidab Illimar Toom tublisti aega Haabersti jäähallis. Foto: Maret Mitt

«Linnal on lähematel aastatel vaja rajada palju sotsiaalobjekte,» ütles Vahtra. «Kõikidel aruteludel on esmaseks vajaduseks tunnistatud ujula ja see on ka riigi pikaajaliste finantseeringute plaanis.»

Linnapea lisas, et jäästaadioni nagu nii mõnegi teise objekti osas käivad läbirääkimised ning ehitamise järjekord võib muutuda, kui sellele avanevad lisaraha saamise võimalused.

Samal teemal: Kommentaar: Laenuga või ilma

Priit Vilba arvates peaks Viljandi-sugusel maakonnakeskusel staadioni, spordihalli ja ujula kõrval olema ka jääväljak.

«See, millises järjekorras neid rajatakse või renoveeritakse, on poliitika. See, et jäästaadioni on vaja, pole poliitika,» lausus Vilba. «Nüüd me siin arutamegi, kas meie ettepanek on selles reas viimane või kusagil keskel.»

Jääväljak maksab 7,5 miljonit krooni

Viljandi on jäähalli rajamiseks pakkunud kahte kohta: üks kesklinnas tervisekeskuse taga õunaaias ja teine Jakobsoni gümnaasiumi kõrval.

Katusega jääväljak läheks jäähoki liidu presidendi sõnul maksma 7,5 miljonit krooni. «Kui pärast on jõukust, võib jääväljakule ka seinad ümber ehitada ja siis on see juba üheksa kuud kasutatav,» lausus ta.

Priit Vilba tõi lahtise jääväljaku eeliseks selle, et see ei seisa kasutuna suvelgi. «Siis saab väljakul mängida rulluiskudel hokit, mis on Kesk-Euroopas väga populaarne, samuti tennist või korvpalli.»

Aktsiaseltsi Toom Tekstiil omanik Illimar Toom on Viljandisse jääväljaku ehitamise innukas pooldaja ja valmis seda oma rahaga toetama. Lisaks Toom Tekstiilile on olnud nõus kaasa lööma Viljandi Metallitööstus.

Illimar Toom eelistab varianti, et linn ehitaks esmalt jääväljaku ja alles seejärel ujula.

«Ujula ehitus läheks jääväljaku rajamisega võrreldes kallimaks ja ka selle ülalpidamiskulud oleksid suuremad,» on Toom kindel. «Pealegi ujula, olgugi et ülerahvastatud, meil juba on.»

Jääväljak hoiab noori Viljandis

Illimar Toomi meelest vajaks Viljandi hädasti jää- või tenniseväljakut, et noored siit minema ei koliks. «Kõrgkooli lõpetanud ei tule kodulinna tagasi. Võin seda kinnitada oma tekstiilitööstuse näitel: viis-kuus head spetsialisti on Tallinna läinud, sest seal on rohkem vaba aja veetmise võimalusi.»

Priit Vilba väitel on ka riik nõus jääväljaku rajamist toetama.

«Kui me räägime 7,5 miljonist kroonist, siis on võimalik variant, et linn, riik ja erasektor annaksid igaüks 2 miljonit ja 1,5 miljonit krooni võiks ehituse tarbeks laenata loodav sihtasutus,» selgitas ta. «Sel juhul poleks linnalt vaja ka iga-aastast väljaku ülalpidamise toetust. Siis sõltub jääväljaku haldamiseks loodud sihtasutuses toimetavate inimeste aktiivsusest, kas nad suudavad katta elektri-, vee- ja palgakulud.»

Abi sõpruslinnalt Porvoolt

Jäähoki liidu president usub, et kui Viljandi jääväljaku valmis saab, tuleb lisaabi ka sõpruslinnadelt ja Euroopa Liidult.

Hokiklubi Viiking Sport tegevjuht Raul Oja on käinud juba Porvoos küsimas, kas Soome sõpruslinn on nõus Viljandit aitama.

«Jääväljakut on vaja hooldada ja selleks mõeldud masinad on üsna kallid, aga Porvoo jäähokiklubi president oli lahkesti nõus aitama väljaku- ja uisuvarustusega,» rääkis ta.

Asjatundjate hinnangul ei kulu lahtise väljaku rajamiseks rohkem kui kaks kuud.

Priit Vilba loodab, et ehitamisotsus tuleb kiiresti. «Kui otsus võetakse vastu sügisel, siis pole ju mõtet enne suve ehitama hakata. Me kas saame selle valmis oktoobrikuuks või järgmisel aastal samal ajal, sest suvel pole lahtise jääväljakuga midagi peale hakata.»

Vilba jutu järgi ei ole kohe vaja mitte raha, vaid kokkulepet ja lepinguid. «Linnavalitsusel tuleks luua keskkond, milles ettevõtja on nõus linnarahvale mõeldes oma raha välja käima.»

Ettevõtja Illimar Toom aga loodab eelolevatele kohalikele valimistele viidates, et veel ehitamata spordirajatised endale poliitilist märki külge ei saa. «Kuigi praegu antakse ainult lubadusi ja võib-olla ei ehitatagi midagi,» lisas ta.

Arvamus

Urmas Paet,
kultuuriminister

Vaadates, milliseid ehitusi võiks riik lähemal ajal rahaliselt toetada, on oluline sõna öelda kohalikul omavalitsusel ja volikogul. Kui Viljandi leiab, et jääväljak on viljandlastele oluline, oleme valmis seda tõsiselt arutama.

Linnapeaga kohtudes jäästaadionist juttu ei olnud. Kõne all olid hoopis ujula, Kirsimäe aita kavandatav pärimusmuusika keskus ja kultuurikvartal. Näib, et praegu paneb Viljandi just nendele rõhku.

Kui leitakse, et jääväljak on olulisel kohal, oleme meie nõus sellest tõsiselt rääkima. Kuigi mulle tundub, et ujula võiks selleks ajaks valmis olla.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5