Viljandi varjupaiga loomade toetuseks korraldataval kontserdil esinev Villu Tamme peab ennast natuurilt koera ja kassi seguks. «Olen sõltumatu ja laisk nagu kass ning sõbralik ja kohmakas nagu koer,» leiab ta. Foto: Andres Teiss («Postimees»)

«Sakala» vestles nädal enne kontserti J.M.K.E. liidri Villu Tammega, kuid seekord mitte muusikast, vaid poliitikast ja loomadest.

Aasta tagasi «Sakalale» intervjuud andes ütlesite, et kaalusite Marek Strandbergi loodava roheliste parteiga liitumist, kuid loobusite sellest ning ootate õiget, pungiliku roheliste partei teket. Möödunud riigikogu valimistel kandideerisite siiski erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas. Mis pani teid meelt muutma?

Erakonda astuma pani mind ajakirjandusest loetud tõsiasi, et liikmete arv ei ole erakonna registreerimiseks piisav. Samas olin jõudnud veendumusele, et rohelist häält on parlamenti hädasti vaja ning järgmistel valimistel oleks juba hilja — paras ökokatastroof oleks seljataga, Virumaa oleks auklik ja põhjavesi hävitatud, oli ju päevakorrale kerkinud grandioosne põlevkiviõliga äritsemise plaan.

Kandideerimise mõtet mul parteisse astudes muidugi ei olnud, aga kui hiljem säherdune ettepanek tehti, otsustasin, et minust võib kandideerideski kasu olla. Nagu näha, ei eksinud ma eriti.

Kas kahetsete praegu oma otsust?

Mis põhjusel ma kahetsema peaksin? Kas minu kandideerimisega seoses oli mingi jama, mida ma ise tähele ei pannud?

Käed-jalad on mul alles, pea ka. Koostan ristsõnu edasi nagu muiste. Pealegi olen kogemuse võrra rikkam.

Saite 1968 häält, olles valimistel edukaim muusiku-meelelahutaja kategooriasse kuuluja. Tegite näiteks rohkem kui saja häälega ära Aivar Riisalule. Mida säärane toetus näitab? Kas sel on üldse mingit tähtsust?

Eks see näita, et on üsna palju inimesi, kes millegipärast mind usaldavad ja natuke minu peale loodavad.

Häälte absoluutarv ei ole küll määrav, minu ringkonnas oli valijaid lihtsalt rohkem.

Kui palju jälgisite seda, kuidas rohelised koalitsioonikõnelustel osalesid? Mida arvate lõpptulemusest?

Lõpptulemus oli ootuspärane: aken tehti lahti ja tüütu roheline putukas peletati toast välja.

Vähemalt on päris palju roheliste ideid seni veel valitsuse tegevuskavas sees. Ja mitte ainult koalitsioonikõnelustelt. Teisedki erakonnad kirjutasid igaks juhuks oma programmidesse hulganisti rohelisi punkte sisse, kui nägid konkurenti üles kerkimas.

Kogute Viljandi kontserdiga raha siinsele loomade varjupaigale. Kas punkarid on suured loomasõbrad?

Enamasti tõesti, kusjuures paljud neist on agarad loomaõiguslased. Punkarid on ju üldse ekspluateeritute, rõhutute ja diskrimineeritute eestkõnelejad ning eks ole loomadki väetid, kellel on raske kaitset leida.

Eestis ei ole loomaõiguslus erinevalt muust maailmast küll veel nii kinnistunud, ent ots on lahti tehtud. Loomaarmastuse näide on seegi, et väga suur osa punkareist ei tarbi loomset päritolu tooteid. See ei kehti üksnes toidu kohta. Nad ei pane ka nahast või villast esemeid selga-jalga.

Mis koduloomad teil endal on ja kui pika staažiga lemmikloomapidaja olete?

Keda siin linnakorteris ikka pidada. Üks kassirajakas meil on. Omal ajal on olnud ka koer ning koguni viirpapagoid ja hamstrid. Olid ka hullumeelsed aastad, mil olid korraga isane ja emane kass ning tulid üha uued pesakonnad järglasi. Saime hakkama nii, et ei pidanud kedagi steriliseerima ega kohitsema ega kassipoegi haamriga lömastama või kraanikaussi uputama. Kõik jagasime tuttavatele ära.

Kumb on rohkem teie natuuriga sarnane, kas kass või koer?

Olen sõltumatu ja laisk nagu kass ning sõbralik ja kohmakas nagu koer.

Hiljuti oli ajakirjanduses kurb uudis, kuidas teismelised tüdrukud olid Tallinnas peo ajal ühe kassi surnuks piinanud ning selle üle veel uhked. Kust niisugused noored teie arvates tulevad ja mida peaks nendega ette võtma?

No eks nad vagiinadest tule nagu teisedki tüdrukud.

See juhtum võtab pisut nõutuks. Tegemist oli paraja õudusfilmi süžeega. Tüdrukud olid noored, peaaegu lapsed. Lapsed võivad aga olla väga julmad, sest nad ei anna endale veel aru, et julmus on paha. Eriti kui vanemad neile seda ei õpeta.

Olen üsna nendesarnaseid inimesi näinud nii lapsena kui täiskasvanuna. Nende saatus on tavaliselt õnnetu, nad lõpetavad eluheidikuna. Vananedes julmus väheneb, ent siis on hiljavõitu. Tähtis on väga varajane kasvatus.

Punkarid koguvad loomadele raha

14. aprillil kell 19 on Viljandi kinos Rubiin punkkontsert «Närime läbi vol. 2», mille piletitulu läheb siinse loomade varjupaiga toetuseks.

Publiku ette astuvad Psychoterror, J.M.K.E., ZLO, Die Moritz, R.P.M., Totally Obnoxious ja PsychoBastards. Õhtu erikülaline on luuletaja Contra. («Sakala»)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5