Anu Söödi jaoks on tantsu juures huvitavam see, mis inimesest endast välja tuleb, kui see, et ta sooritab perfektselt kellegi teise väljamõeldud liigutusi. Foto: Elmo Riig

37-aastane Anu Sööt suudab ühel ajal tegelda paljude asjadega. Ta õpetab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tudengitele loovtantsu ja on nende lastetöö pedagoogilist praktikat kureeriv õppejõud. Ta on ka festivali «Koolitants» maakondlik korraldaja ning OMA Stuudio üks asutaja ja eestvedaja.

«Ma olen tõepoolest nagu selle rühma ema,» tunnistas Anu Sööt viimati nimetatud töölõigust rääkides. Ta tõdes, et praegu on stuudios tema ülesandeks jäänud küll rohkem projektide kirjutamine, aruandlus, registreerimine ja utsitamine.

«Tundide andjaid on meil juba päris palju ning mina paraku kaugenen sellest, kuigi mulle meeldiks just lastega tegelda,» nentis ta.

Seitse aastat tagasi tegevust alustanud OMA Stuudios on laste arv seni enam-vähem samaks jäänud. Laienemine on jäänud toppama ruumipuuduse taha, sest stuudiol pole oma kindlat kodukohta ning tundide pidamiseks kasutatakse nii kultuuriakadeemia kui waldorfkooli ruume.

Uuel hooajal kavatsetakse seal siiski avada uus I—III klassi laste rühm, sest paljud suuremad tantsijad hakkavad juba kooli lõpetama.

Sai alguse lastestuudiost

Anu Sööt hakkas stuudioga tegelema üsna oma õppejõutee alguses 1999. aastal. Selleaegsel Viljandi Kultuurikolledži rektoril Enn Siimeril oli tekkinud mõte luua kooli juurde koht, kus tudengid saaksid lapsi ja noori õpetada ning oma pedagoogilist praktikat teha. Ettepaneku selle käivitamiseks tegi ta Anu Söödile.

Esialgu nimetati ettevõtmine Viljandi Kultuurikolledži Lastestuudioks ning sellega tegelesid paljud õppejõud: Mare Hunt, Celia Roose, Tuuli Toom ja teisedki.

«Meil oli mõte, et stuudios võiksid olla esindatud kõik kultuurikolledži valdkonnad, mida tudengid saaksid vaatamas käia,» selgitas Sööt. See idee toimib tema sõnul praegugi, kuigi vahepeal on stuudio saanud teise nime ja muutunud iseseisvaks mittetulundusühinguks.

Proovinud mitut stiili

OMA Stuudio tantsurühmadest rääkides selgitas Anu Sööt, et need tegelevad peamiselt vabatantsuga. Ka Söödile endale on see stiil kõige hingelähedasem, kuigi ta on tegelenud teistegi tantsudega.

Esimesena harrastas Sööt oma kodulinnas Paides võistlustantsu, kus tema juhendaja oli Paul Russanov. Viljandisse kultuurikooli õppima tulles hakkas ta rohkem tegelema rahvatantsuga.

Pärast kultuurikooli lõpetamist naasis Sööt Paidesse, kus ta juhendas kultuurimajas laste peo- ja rahvatantsuringe.

«Siis läks maailm lahti ja Eestisse jõudsid ka teistsugused stiilid, mis tundusid nii põnevad,» kõneles naine. «Hakkasin tegelema kontakttantsu, improvisatsiooni ja loovtantsuga, mis ongi sageli kokku võetud üldmõiste «vabatants» alla.»

Söödi sõnul on vabatants kehasõbralik ja orgaaniline liikumine, kus ei lõhuta inimest, vaid aidatakse tal areneda ja oma keha tundma õppida. «Mulle on palju huvitavam see, mis inimesest endast välja tuleb, kui see, et ta sooritab perfektselt kellegi teise väljamõeldud liigutusi,» kõneles tantsujuht.

Võimalus tegevusi ühendada

Festivali «Koolitants» meeskonda kuulub Anu Sööt teist aastat, kuigi OMA Stuudio tantsijad on sellest üritusest osa võtnud rühma algusest saadik.

Eelmisel aastal oli ta festivali põhižürii liige ning käis üle Eesti kõigil tantsupäevadel. Õppejõud sai ringi sõites täieliku ülevaate sellest, mis tantsuvaldkonnas Eestis eri paikades tehakse, kuhu tudengeid praktikale saata ja kus neil on paremad võimalused tööd leida.

Tänavu on Anu Sööt «Koolitantsu» maakondlik korraldaja. Tema ülesanne on organiseerida kohapealsete ürituste korraldamine, rahastamine ja eripreemiad. Festivali maakondlik tantsupäev on juba möödas, kuid piirkondlik voor leiab aset 19. märtsil Ugalas.

Ülekoormatuna naine end siiski ei tunne, sest kõik need tegemised on üksteisega seotud ja ühes valdkonnas. «Koolitants» pakub näiteks võimaluse tudengeid korraldustöösse haarata ning sellega neil mõni koolitöö ära lasta teha.

Hobid koer ja mäesuusatamine

Kultuuriakadeemias töötab Anu Sööt üheksandat aastat. Õppejõuks sai ta juba aasta enne selle kooli teistkordset lõpetamist, õppides huvijuhi-loovtegevuse õpetaja erialal. Ta kuulus eriala esimesse lendu, mis lõpetas 1998. aastal.

Noore naise Viljandisse elama jäämise otsustas see, et ta oli abiellunud siit pärit noormehega ja neil oli juba sündinud kaks tütart. Kaisal on praegu aastaid 16, Martal 11.

Söötide perre kuulub ka viieaastane väike aprikoosivärvi puudel Lota, kellega on koertenäitustel võidetud isegi Eesti tšempioni tiitel. Mitu korda on Lotat Soomes paaritamas käidud, sest Eestist pole leitud talle ühtegi sobivat tõupuhast isast.

«Koera peale läheb nii palju aega ja energiat, et teda võib täielikult meie hobiks pidada,» muigas Anu Sööt.

Teine huviala, millega kogu pere võimaluse korral tegeleb, on mäesuusatamine.

Anu Söödi tõdemusel tegutseb abikaasa temast hoopis erinevas valdkonnas, puidu alal. Tütred on ema tegemistesse aga pidevalt kaasatud ning nad mõlemad tegelevad ka tantsimisega: Kaisa on algusest peale käinud OMA Stuudios, Marta tantsib S-Stuudios.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5