Vallateid hooldav Ernst Puidet ütleb, et see on töö, mida talle meeldib teha. Foto: Elmo Riig

Mõisa-Aia talu peremees Ernst Puidet on füüsilisest isikust ettevõtjana oma hooleks võtnud umbes kakssada kilomeetrit Tarvastu valla teid.

Ernst Puidet hakkas teid traktoriga T-150 lumest puhtaks lükkama kolhoosi ajal. «Teed on mul kõik selged, iga nurgatagunegi on pealuu sees.»

Pärast kolhooside kadumist hakkas Puideti pere loomi pidama ja maad harima. Mõisa-Aial kasvatati pikka aega piimakarja ja sigu. Lehmapidamisele tegid Puidetid lõpu siis, kui piimatööstused raha maksmisega venitama hakkasid. Peremehe sõnul on talul maad vähe ning kui oma vilja ei jagu ja seda tuleb juurde osta, ei tasu piimatootmine ära.

«Loomapidamise juures õppisime kõik vigurid ära, nii et iga tööga saime ise hakkama,» meenutab Puidet.

Käed rüpes Mõisa-Aial mõistagi keegi ei istu. Oma tarbeks kasvatavad nad sigu ja kasvuhoonetes sirguvad suvelillede istikud. Nendega tegeleb perenaine Tiina, kes käib neid turgudel ja laatadel müümas. Praegu kasvuhoonetes taimi pole, sest Hollandist tellitavad noored taimed jõuavad sinna veebruari keskel. Perel on kavas kasvupinda laiendada.

Ühe tootmisest loobumise põhjusena toob Ernst Puidet välja, et tallu polnud töö jätkajat oodata, sest kolmel lapsel on muud huvid.

Pärast talutööde koomale tõmbamist tuli Puidet mõttele hakata tegelema millegi alternatiivsega ja esmalt turgatas pähe teede korrashoid.

Vald toetas mõtet

«Läksin vallavanem Jaan Lukase jutule ja ütlesin, et hakkan teedele kruusa vedama. Tema haaras mõttest kohe kinni,» meenutab ettevõtja. Seepeale ostis Puidet Scania-tüüpi auto ja hakkas teid paremaks tegema.

Ettevõtja sõnul palju kruusa vedada ei saanud, sest vallal pole oma kruusakarjääri, aga teemehed ei taha oma kohtadest seda kraami eriti anda.

Järgmisena tuli muretseda teehöövel, sest katte saanud teed vajasid silumist. «Teed said päris ilusaks,» kinnitab Puidet.

Lisaks vallateedele hööveldas ta erateid, kuid siis läksid kulud suureks, sest lausa lakke ei tahtnud mees hindu ajada. Praegu on tal vallavalitsusega teehooldeleping hööveldamise, lumelükkamise ja võsalõikamise kohta.

Ettevõtjaks hakates tegi Puidet korraliku äriplaani ja Vene päritolu teehöövli ostuks sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt abi. «Höövlit oli küll kõvasti trööbatud, aga olen seda nii palju remontinud, et ta teeb tööd küll,» lisab mees. Ta on internetist otsinud teehöövlite müügikuulutusi, kuid peab masinaid liiga kalliks.

Scania müüs ettevõtja maha, sest sellega polnud aega tööd teha, pealegi oli masin võimsuselt nõrk. Seejärel ostis ettevõtja pangalaenuga New Hollandi traktori ja liisis võsaniiduki.

Võsa on teede vaenlane

«Olen võsa peale kogu aeg tige olnud,» kinnitab Puidet. «Võsa on nii tee äärde tulnud, et kevaditi kuivab see kaua ja ma ei saa hööveldamisega alustada,» selgitab mees. Scanialt rebis oks maha kollase vilkuri.

Tarvastu valla Poldri teel võsalõikuri tööd demonstreerides ütles mees, et pärast teeäärse võsa lõikamist ja heina niitmist saab höövliga kruusa pervedelt tagasi tee keskele ajada ja lume minema lükata.

Võsalõikuri sai ettevõtja aktsiaseltsist Estre, kes oli seda varem esitlustel kasutanud. Et mees käis aasta varem pakkumisi uurimas, anti see talle tollase hinnaga. Garantii kehtib siiski ostuajast.

«Võsalõikur on minu käes katsetamisel ja ma käin neile ütlemas, mis on selle nõrgad kohad,» räägib Puidet.

Edasistes plaanides on tal lasta koostöös Estre meestega teha spetsiaalne kraaviader, sest kraavid on täis kasvanud ja kehvas seisus.

Teed on kehvas seisus

Puideti sõnul on teised omavalitsused tema tegemiste vastu huvi tundnud, sest teed on igal pool kehvas seisus. «Läheb kaua aega, enne kui teed korda saab, sest viimati veeti sinna kruusa kolhooside aegu,» teab mees.

Teiseks mureks peab ta omaaegsete teemõõtmiste tagajärgi. Omanike maad ulatuvad nende põhjal peaaegu teeni ja tööd tehes peab neilt luba küsima.

Järgmisel suvel loodab Puidet võsalõikuriga tööle panna oma noorima poja Siimu, kes õpib Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis autoremondi erialal.

«Tema on tehnika peale hull, on mul juba nelja-aastasest saati kaasas kõõlunud ja tahab edaspidi diagnostikat õppima minna,» räägib isa. Tehnika poole pealt on tal abis ka vanem poeg Indrek, kes tudeerib Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis veeökosüsteemide majandamist.

Puideti sõnul on praegu suur puudus koolitatud töömeestest, sest tänapäevaste masinate peale igaühte ei pane. «Ma olin isegi New Hollandiga algul hädas,» tunnistab mees. Ingliskeelsetest instruktsioonidest aitas jagu saada bioloogist tütar Egle, kes käib Tartu Ülikoolis doktorantuuris.

Ernst Puidet ütleb, et ta on oma tööga rahul ja talle see meeldib. «Öeldakse ju, et inimene on õnnelik siis, kui ta saab teha seda, mis talle meeldib.»

Arvamus

Ly Kirt,
vallavolikogu liige

Ernst Puidet on tubli mees, kes ei oota kodus, et midagi pakutaks, vaid teeb ise. Kui pärast teedevalitsuse lagunemist ei olnud vallal kusagilt teenust tellida, ostis ta greideri ja tuli meile appi, samuti aitas teid remontida.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2