Rainer Rebane oskab oma ülevoolava energiaga hästi ka teisi nakatada. Foto: Elmo Riig

Möödunud laupäeval Eesti Aeroobika Festivalil säravalt üles astunud treener Rainer Rebane ütleb, et kuigi talle meeldib suurlinna elu, ei ole maapoiss temas kuhugi kadunud.

«Vahel on küll selline tunne, et paneks hea meelega kummikud jalga ja võtaks kartuleid! Kahjuks ei ole mul selleks enam aega,» lausub Rainer Rebane.

Oma vanuseks ütleb ta harjutamise mõttes 27. Just nii vanaks saab ta selle nädala lõpul, 20. novembril.

Eestis juba tuntud aeroobikatreener on pärit Võhmast. Ta on lõpetanud sealse gümnaasiumi ning seal elavad tema ema, vanaema ja vend.

Hiljutisele kooli juubelile Rainer Rebane paraku ei jõudnud, põhjuseks seesama ajapuudus. Ta oli kutsutud Riiga treeninguid andma.

«Olen püüdnud ikka Võhmas käia. Mõnikord tekib pikk paus, kuid vahel satun sinna isegi kaks korda kuus.»

Treener tunnistab, et kuigi ta üritab oma nädalalõpud vabad hoida, see tihti ei õnnestu. Eelmiselgi laupäeval sütitas ta oma energiaga Tartusse kogunenud aeroobikahuvilisi.

Päevad täis treeninguid

Argipäevadel teeb Rainer Rebane treeninguid Tallinna spordiklubides. Tema põhitöökoht on Mustamäe tervisespordiklubi Fittest, kuid ta käib harrastajaid juhendamas ka Rocca al Mare Status Clubis ja kesklinna Zelluloosi spordiklubis.

Päevas tuleb treeneril anda kaks-kolm tundi. «Enamiku minu tunniplaanist moodustavad mõne tantsulise aeroobikastiili treeningud, kuid juhendan ka spinningut ehk sisejalgrattaga sõitmist ja annan jõusaali elementidega BodyPumpi tunde.»

Enese vormis hoidmiseks proovib mees jõusaalis käia, kuid sageli jääb see pärast väsitavat tööpäeva tagaplaanile.

Ta tõdeb, et sellise pingelise elu juures tuleb vahel aeg maha võtta ning end päikese, vitamiinide ja terviseprotseduuridega turgutada. Vajaduse korral tuleb abipalujatele ka ei öelda.

Lõpetanud merekooli

Tallinna kiire elu keskele sattus Rainer Rebane siis, kui ta Võhma Gümnaasiumi lõpetamise järel pealinna edasi õppima läks. Noormees astus merekooli, mille lõpetas diplomeeritud hüdrograafina.

«Mulle on alati meri, geograafia ja reisimine meeldinud. Ju see oli selline mandripoisi unistus saada kuhugi kaugele,» põhjendab ta eriala valikut. Praegugi naudib ta mere ääres olekut ning leiab, et Tallinn on seetõttu elamiseks päris hea koht.

Õpitud erialal ei ole Rainer Rebane päevagi töötanud. Pärast merekooli läks ta hoopis Fitness Academy of Finland korraldatud koolitusele ja sai sealt treeneri litsentsi. Sellest ajast on ta aeroobika juurde jäänud.

Mees tunnistab, et on liikumise ja tantsimisega seotud olnud lapsepõlvest saadik.

«Eks alustatud sai ikka nadinunnadist: rahvatantsust esimeses klassis,» näitab ta liigutusi, mis veel praegugi sellest tantsust meenuvad.

Rahvatantsule järgnes osalemine kooli show- ja karaktertantsu ringis, gümnaasiumiastmes avanes aga võimalus võtta peotantsutunde.

«Tallinna tulles hakkasin samuti otsima tantsurühmi, milles kaasa lüüa. Keegi soovitas siis mul aeroobikatreeneri kursusele minna ja ühel hetkel leidsingi end sealt.»

Praegune treener on olnud ka trupitantsija ning esinenud Rootsi ja Soome laevadel. Töö, kus hommikul vara tuli proovides käia, lavale pääses aga alles südaööl, muutus talle kurnavaks.

Tantsimisega astub Rainer Rebane siiski praegugi veel üles. Paar korda kuus annab ta oma esinemisega hoogu Club Hollywoodi pidudele Tallinnas. Tantsida tuleb vahel ka Tartu, Haapsalu või Helsingi klubides.

«See on suur töö ja selleks, et ma ise ööklubisse lõbutsema läheksin, peab seal olema midagi tunduvalt erilisemat kui tavaline diskoõhtu,» nendib mees.

Paljud inimesed on Rainer Rebasele öelnud, et suurlinn muudab inimesi ning temagi on praegu hoopis teistsugune kui Tallinna minnes.

Maatööd ei pelga

«Ise ma küll ei tunneta, et oleksin muutunud,» lausub Rebane. «Olen ikka seesama maapoiss edasi. Kooli ajal elasin paar aastat Mudistes vanaema maakohas ning tegin seal kõiki maatöid. Kui vaja, saan praegugi vikati teritatud ja lehma lüpstud!»

Vahel Võhmas käies tunneb mees siiski natuke kurbust, sest tal on meeles, kuidas seal lihakombinaadi ajal elu kihas. Ka Viljandi, mis lapsepõlves näis suure keskusena, paistab pärast Euroopa suurte linnade nägemist pisikese kohana.

Hääbuvaks ta maakonnakeskust siiski ei liigita.

«Minule meeldib suurlinn, kuid paljud inimesed armastavad just sellises väikelinnas elamist,» teab ta. «Seal pole ju liiklusummikuid, ühistranspordis ei pea trügima ja oma asjad on võimalik jalgsi ära ajada.»

MÕTE

Viimaste aastate jooksul on Eesti meeste suhtumine oma tervise eest hoo-litsemisse tublisti muutunud. Nad on leidnud tee spordiklubidesse, kus jõusaali kõrvale on tekkinud ka palju mehelikke aeroobikastiile.
Teiste Euroopa maade meestega võrreldes ei soovi meie mees aga õllekõhu kaotamiseks veel eriti pingutada. Välismaal peetakse väga oluliseks olla füüsiliselt heas vormis ja rohkem jaksata.

Rainer Rebane, aeroobikatreener

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5