Viljandi Maagümnaasiumi sotsiaalpedagoog Maret Lina saab täna kätte aasta aktiivseima õppija tiitli. Foto: Elmo Riig

Seitsme lapse kõrvalt ennast pidevalt täiendanud ja mitmes kõrgkoolis õppinud Maret Lina saab täna kätte aasta aktiivseima õppija tunnistuse.

Täiskasvanud õppija nädala kulminatsioonina kätte antava preemia saamisele aitasid kaasa Maret Lina kandidatuuri üles seadnud mittetulundusühingu Viljandimaa Kasupered juhatuse liikmed Malle Mets ja Jüri Vollmann.

Komisjonile esitatud põhjenduses seisab lause: «Esitame Maret Lina kandidatuuri seoses sellega, et seitsme lapse kõrvalt (peres kasvab kaks kasulast) on võimalik end koolitada ja eeskujuks olla nii lastele kui kõigile kaaskondlastele.»

Tagasihoidlik ja sooja olemusega naine asus sel sügisel tööle Viljandi Maagümnaasiumi sotsiaalpedagoogina. Viimaste aastate õpingud on tema sõnul ajendatud murelastele kaasa elamisest ja soovist midagi nende heaks teha.

Numbrid lähevad korda

Maret Lina sõnul on Eestis kümne iseseisvusaasta jooksul põhikool pooleli jäänud 10 000 poisil ning ajateenistuse on katkestanud 2401 noormehest 106 ehk neli protsenti.

«Selle põhjus on valdavalt käitumis- ja psüühikahäired,» nendib sotsiaalpedagoog. «Need poisid on tulevased mehed ja isad, kes pole võimelised oma peret toitma,» kurvastab ta.

Ühtlasi on kahe viimase aasta jooksul kahekordistunud aktiivsus-tähelepanuhäirega laste arv, ulatudes 12 protsendini laste üldarvust.

«Hüperaktiivsed lapsed kogevad negatiivset tagasisidet kõige rohkem ning on oht, et valestimõistmise ja -kohtlemise tõttu satuvad nad tänavale,» räägib ta.

Maret Linale ei ole need vaid numbrid, mida võib lasta ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Arvude taga on lapsed ning nende probleemidega tegelemine on põhjus, miks ta jätkas kõrghariduse omandamist.

Kannapööre elus

Need mõtted tahab ta siduda oma magistritööga, sest maagümnaasiumis töötamise kõrvalt astus naine sel aastal Tallinna Ülikooli magistriõppesse eripedagoogi-nõustaja erialale.

Esimese kõrgkooli lõpetas Maret Lina 1984. aastal, mil omandas Eesti Põllumajanduse Akadeemias maakorralduse eriala. Õpitud alal töötas ta vähe aega, sest esialgu jäi ta lastega koju ning taasiseseisvunud Eesti maareform hakkas tema tööleasumise ajaks peaaegu läbi saama.

2002. aastal lõpetas Maret Lina Sotsiaalteaduste Eraülikooli Veritas õiguse eriala bakalaureusetööga «Käitumishäiretega õpilaste õiguslik kaitse».

Enne magistriõppesse minekut läbis ta Tartu Ülikoolis pedagoogika kursuse.

«Võrreldes põllumajanduse akadeemiaga on selline suund täielik kannapööre,» lausub naine. «Kui lõpetasin keskkooli, soovitasid nii eesti, vene kui inglise keele õpetaja mul keeli õppima minna. Ma ei julgenud seda teha, sest kartsin õpetajaks saada.»

Nüüd on ta ikkagi õpetaja. «Nemad nägid minus seda annet,» arvab naine. «Nüüd võin öelda, et oleksin pidanud oma õpetajaid kuulama.»

Palju tööd ja vaeva on Maret Linalt nõudnud viie enda lapse ja kahe kasulapse kasvatamine. Väga kasulikuks peab ema igasuguseid koolitusi, sest üks lastest on hüperaktiivne ehk Toots, nagu ta selliseid lapsi hellitavalt nimetab.

«Poja põhikooli lõpetamine oli suurem töö kui mõne teise ülikooli lõpetamine,» lausub ta.

Lastega tuleb rääkida

Maret Lina mõistab vanemaid, kelle enesehinnang on hüperaktiivset last kasvatades madalaks muutunud ning usk, jõud ja tahtmine väänikule abiks olla on väsimuse tõttu lagunenud.

«Nende lastega on vaja rääkida ja panna nad oma probleemi teadvustama, sest enne ei muutu midagi,» kirjeldab sotsiaalpedagoog oma tööd. «Selleni, et laps rääkima hakkaks, pole kerge jõuda. Nad on endasse tõmbunud ega usalda täiskasvanut.»

Maret Lina täiendab ennast raamatuid lugedes. «Minu lektüür koosneb erialasest või psühholoogilise suunitlusega kirjandusest,» lausub ta. «Anthony Robbinsi teos «Sisemine jõud» peaks olema iga inimese elu aabits, sest see avab inimloomuse eripära. Raamat annab juhiseid, kuidas oma eesmärke leida ja saavutada.»

Aastaid on naine kogunud psühholoogiat ja pedagoogikat puudutavaid artikleid ning peab lugemist maailmavaate kujundamisel väga oluliseks.

Vabandusi leiab alati

Maret Lina sõnul poevad inimesed tihti mitme vabanduse taha, et mitte õppida.

«Mina arvan, et tänapäeva soodsad õppelaenud võimaldavad õppida igal tasemel. Ajapuudusel tuleb teha valikud, näiteks õhtuti loobuda telerivaatamisest või tundidepikkustest kohvitassijuttudest sõbrannadega.»

Pideva õppimise ja täiendamise kõrvalt jääb Maret Linal aega ka harrastusteks. Ta armastab jalgrattasõitu, ujumist, tantsimist, koorilaulu, teatrit ja lilli.

Arvamus

Jüri Vollmann,
Viljandimaa Kasupered juhatuse liige

Maret on äärmiselt positiivne ja ärksa olemusega. Ta võtab kõigest tuld ja on hästi aktiivne. Maret on ennast tublisti harinud, et tegelda hüperaktiivsete lastega. Tema läbisaamine oma pere lastega on väga tore. Neil on sõbralik pere ja nad hoolivad üksteisest väga. Parim näide on viimane kasulaps, kes on mitu peret läbi käinud ja Mareti juures oldud paari aastaga tublisti arenenud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.65