| |
|
 |
Alma Kiini lilleaias oli õisi kokku ligi sajas värvikombinatsioonis. Foto: Elmo Riig |
 |
Alma Kiin kasvatab silmailuks sadu jorjeneid
21.09.2005 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Veel eelmisel reedel oli Abja-Paluojal ühes Järve tänava aias õitesse uppumas terve väli jorjeneid, mida perenaine Alma Kiin kasvatab ainult silmailuks.
«Need on lihtsalt ilu jaoks! Turul ma nendega ei käi ja raha ei tee,» kinnitas 79-aastane pensionär, kui oma lilleaia kaunemaid õisi näitas. «Vaat, pildistage seda punast siin!» juhatas ta fotograafi lillepuhma juurde, mille õied meenutasid punaseid palle. «See on diplomeeritud vaasijorjen, ilusa tugeva varrega,» kõneles naine. «See aga ei jõua vist enam lahti minna,» nentis ta sealsamas kõrval asuvat punga silitades. «Sel on muidu suur, 30-sentimeetrise läbimõõduga õis. Aga täna ööseks lubas juba külma...» Alma Kiini tõdemusel tähendab öökülmade saabumine tema õitemerele lõppu. Praegu, pärast nädalavahetuse külmi öid, ongi sealsed lilled närtsinud. «Öökülm võttis aia kohe päris mustaks, õied on lötsus ja neil ei ole enam mingit värvi näha,» nentis perenaine esmaspäeval. Reedel oli Kiinil õisi näidata veel 86 värvisegus. Kui pealtnäha tundusidki ülekaalus olevat punased lilled, siis lähemal uurimisel osutusid need kõik isesugusteks eksemplarideks. Kui palju sorte tema poole hektari suuruses aias kasvab, ei osanud naine peenarde vahel askeldades kohe öeldagi. Lilletaimede koguse arvutas ta aga sealsamas välja — neid on 263. Taas ühte oma roosat lemmikõit näidates rääkis Kiin, et kõik need jorjenid ehk daaliad tuleb tal pärast õitsemist maast üles kaevata. «Pesen mugulad tugeva veejoa all puhtaks ja ajan neist vihmaussid välja. Siis viin kontsud garaa˛i, panen seal tule ahju ja kuivatan nad soojas ruumis ära. Seejärel viin mugulad keldrisse ja jätan nad talveks sinna seisma,» kirjeldas naine oma toiminguid. «See töö läheb päris ruttu, olen sellega harjunud!» muigas ta. «Istutasin nad kevadel kõik üksi maha ka. Vanamees tagus ainult vaiad maasse — kokku on siin tuhat keppi, sest iga taim on nelja vaia külge kinni seotud.» Alustas kolmest taimest Jorjenite kasvatamisega hakkas Alma Kiin tegelema kuus aastat tagasi. Algul oli tal õisi ajamas vaid kolm taime, kuid igal aastal on naine oma kollektsiooni täiendanud. Tänavu kulus tal uute eksemplaride peale 760 krooni. «Enne oli siin kartulimaa,» meenutas lillekasvataja. «Kartulile tuli aga kiduuss sisse ning siis võtsingi kätte ja panin lilled pääle!» Kartulit kasvatab Alma Kiin nüüd oma talus, mis asub Abja-Paluojast tosina kilomeetri kaugusel Laatres. Haned on majavalvuriks Pensionäri tõdemust mööda on nii mõnigi inimene vihjanud, et oleks see aed tema oma, oleks sealt juba ammu kõvasti tulu teenitud. Perenaine ise pole oma kollektsioonist müünud ühtki õit. «Eks siin käi ikka vaatajaid ka, nii kohalikke kui kaugemaid inimesi. Palju käib lätlasi, nemad on ju samuti suured jorjenikasvatajad,» jutustas ta. Lõunanaabrid oskavad Kiini aeda sisse põigata seetõttu, et tema ise on samuti nende juures daaliaid vaatamas ja vahetamas käinud. «Mulle lihtsalt meeldivad lilled ja linnud. Ega ma nendest hanedest ja partidest, kes mul siin elavad, ka mingit kasu saa,» tunnistas naine. Aiaserva paigutatud haagised on ta kohandanud öömajaks kaheksale kanale, samale arvule partidele ja kuuele hanele. Viimased on ka majavalvuri eest — külaliste tulles lasid nad kuuldavale kõva kisa ja sisina. Perenaise käskluse peale «Hanid, vait!» jäid linnud kuulekalt tasaseks. Õues seisvad piimaanumad annavad tunnistust sellest, et majas on kassegi. «Neid visatakse poegadena, kui neil veel silmigi peas pole, järjest üle aia,» tõdes Kiin. «See visati siin tänavu talvel,» paitas ta musta-valgekirjut hiirepüüdjat. Kokku on naise hoole all praegu seitse kiisut. Alma Kiin ütles, et ta on Abja-Paluojal elanud peaaegu terve oma elu ja seal ka koolis käinud. Elukutselt oli ta omal ajal raamatupidaja. «Olin 23-aastane, kui siia elama tulin,» meenutas pensionär ja lisas, et on sündinud siiski Mõisaküla külje alla Sillaotsa talus. «Olen mulk mis mulk,» muigas ta ja pillas jutu sisse järjest murdekeelseid lauseid. Järve tänava majas elab Kiin kahekesi koos abikaasaga, nende noorem põlvkond on juba oma elu peal. «Saame hakkama küll, midagi pole ütelda,» on naine nurisemisega kitsi.
|