Sa pole mind täna õhtuks siia kutsunud, sest sa kutsusid ainult need, keda sa ise oma õpilasteks pead. Sa unustasid, et tegelikult sa ei või teadagi, kui palju on neid, kes sind oma õpetajaks peavad. Ühena neist tulingi ma siia. Ja et ma olen sinu õpilastest üks vanemaid, tegi kohalik ülemjuhataja Peeter Tammearu mulle ülesandeks rääkida teistele su õpilastele, mida sa peale nende õpetamise veel elus teinud oled. Sest nagu ta ütles, äkki arvab mõni, et sa oledki lavastanud vaid «Seitset venda» kuulsa lavastaja Elmo Nüganeni juhendatud lavaka kursusel.

Teatripedagoogi ja lavastaja Kalju Komissarovi juubeliõhtul Ugalas oli palju ilusaid hetki. Näiteks see, kui Komissarov pärast kultuuriakadeemia näitlejahakatiste etüüde käsi laiutades tunnistas: «No näete ise! Ei saa ju muudmoodi kui neid armastada!» Või see, kui lavale kõndis paljas, vaid rannarättidega kaetud lavakunstikooli XV lennu esindus, viimasena Merle Palmiste, kes siis sügavalt oma õpetaja poole kummardades ütles: «Aitäh, et õpetasid meid ujuma!» XIII lennu lõpetanud tantsisid stseeni 19 aastat tagasi publiku lemmikuks kujunenud muusikalist «Oklahoma», igaühel käes tordikarp, närtsinud tulp ning šampanjapudel. Siis laulis Ugala näitleja Priit Võigemast nagu lõoke ette Kalju Komissarovi vastuseid 1988. aastal ajakirjas «Teater. Muusika. Kino» ilmunud intervjuust Reet Neimarile. Ning teenis publiku marulise aplausi. Lõpuks seisis 60-aastane Kalju Komissarov, presidendilt saadud ja Viljandi maavanema kätte antud Valgetähe III klassi orden lindiga ümber kaela, kõikide oma õnnelike õpilaste keskel, keda oli laval viis korda rohkem, kui pildile mahtus, käed ülalt sadava kullavihma poole õieli imekaunite laulusõnade «All We Need is Love» saatel. Armastus on kõik, mida vajame. Foto: URMAS VOLMER

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 5