Üks kahjustada saanud kultuure oli raps, mida Viljandimaal käidi koristamas veel novembriski. Vastemõisa valla Priidu talu perepoja Ranet Sootla hinnangul jäi neil seda õlikultuuri maha umbes sada hektarit. Foto: Peeter Kümmel

«Sellest lähtuvalt tuleks loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju osaliseks hüvitamiseks maksta kartuli-, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatajatele 60 miljonit krooni kahjutoetust,» ütles Tuiksoo.

Ministri sõnul võetakse kompenseeritavate artiklite puhul aluseks saamata jäänud toote keskmine tonnihind arvestusega, et tekkinud kahjust 30 protsenti on tootja omavastutus.

Minister tegi ettepaneku toetada teravilja-, rapsi-, rüpsi-, heinaseemne- ja kaunviljakasvatajaid, kes said loodusõnnetuse tagajärjel kahju. Toetus makstakse välja tuleval aastal pärast seda, kui on selgunud maakondade tänavused statistilised keskmised saagid.

Põllumajandusministeeriumi teatel võidakse kompensatsiooni maksmiseks raha anda kas Maaelu Edendamise Sihtasutuse või Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu, kellele riik selle hiljem kompenseerib.

Järgmise aasta riigieelarves pole põllumajanduskahjude hüvitamiseks summasid ette nähtud.

Põllumehed on skeptilised

Maakonna ühe suurema teraviljakasvataja Karpo juhataja Kalev Nurk ütles, et osaühing on kahjuteatise küll esitanud, kuid ikaldustoetust saada eriti ei looda.

«Lubamine on üks asi, saamine teine,» nentis Nurk.

Juhataja rääkis, et mullu sügisel küsiti ikaldustoetuse maksmiseks tali- ja suvivilja kohta eraldi andmeid. Osaühingul olid tugevasti kannatanud just taliviljapõllud, kus kahjustuse osa ulatus üle kompenseerimisel aluseks võetava 30 protsendi, ja ta lootis hüvitist. Kevadel aga löödi mõlemad näitajad kokku ning Karpo protsendiks jäi 27.

«Nii sai paljusid põllumehi kõrvale lükata. Küllap mõtleb ministeerium ka tänavu midagi välja,» arvas Nurk.

Tema sõnul on tormid ja liigvesi osaühingut kimbutanud juba neli aastat ja kolme aasta keskmine saak on nii väike, et 30 protsendi määr võtab lootuse toetusele.

Looduskahju teatisi laekus 992 põllumajandustootjalt. Viljandimaalt esitati 179, Raplamaalt 105, Tartumaalt 101, Lääne-Virumaalt 96 ja Harjumaalt 91 teatist.

Viljandi Talupidajate Liidu andmetel esitati maakonnast kahjuteatisi 11 579,5 hektari põllupinna kohta, sellest on kahjustatud 7999,8 hektarit.

Nagu mujalgi, said Viljandimaal kõige rohkem kannatada teravilja- ja rapsipõllud, üldpindala poolest hävis enim kaunvili, umbes 90 protsendil kasvupinnast.

Enam kannatasid teraviljapõllud

Kokkuvõttest nähtub, et kahjustada sai tänavu 11,1 protsenti kogu Eesti külvipinnast. Kõige enam kannatas teraviljasaak. Vili ikaldus 31 952 hektaril ehk 12 protsendil kogu külvipinnast. Teistest kultuuridest ei edenenud kaunviljakasvatus: kahjustada sai ligi 46 protsenti ehk 2385 hektarit kasvupinnast.

Ulatuslik oli kahju ka rapsi ja rüpsi osas, hävis umbes 30 protsenti saagist. Kartulipõldudest sai kannatada 1100 hektarit ehk ligi viis protsenti.

Teatisi

Looduskahju teatisi Viljandimaa valdadest:

Hallistest 25,

Tarvastust 22,

Viiratsist 20,

Abjast 20.

Allikas: Viljandi Talupidajate Liit

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0