Viljandlaste Marko (paremalt), Meelise ja Janeki arvates oleks tehisjääväljakut väga vaja, sest hokist ja uisutamisest huvitatud noori on linnas palju ning praegu pole neil võimalik oma lemmikharrastusega tegelda. Foto: Elmo Riig

«Hokiliidu pakutud variant läheks linnale kokkuvõttes kulukamaks kui ise jääväljak valmis ehitada,» selgitas Viljandi linnapea Malle Vahtra. «Hokiliit on äriplaanis ette näinud, et võtab laenu kuueprotsendilise intressiga, kuid omavalitsus saaks laenu palju odavamalt.»

Jäähokiliidu president Priit Vilba oli linnapea seisukohta kuuldes üllatunud. «Kui linn laenu odavamalt saab, siis miks ta varem väljakut ehitanud pole?»

Samal teemal: Noored mehed ootavad väljakut (1)

Hokiliidu kava järgi moodustataks jääväljaku haldamiseks sihtasutus, mille ülesanne on teenida aastas 710 000 krooni tulu. Linnalt küsiks ta väljaku ülalpidamiseks aastas veel 564 000 krooni.

«Rohkem kui see pool miljonit krooni me linnalt raha ei taha,» kinnitas Priit Vilba. «Ülejäänud summa on meie risk ja see tuleb meil endal kokku saada.»

Linnal kuluks üle miljoni krooni aastas

Linnavalitsuse tehtud arvutused näitavad, et tegelikult nõuab jääväljak linnalt tublisti üle miljoni krooni, sest koolid ja klubid hakkaksid väljaku kasutamiseks linnaeelarvest raha küsima.

Hokiliidul on kavas müüa igal aastal 300 tundi jääväljaku kasutamise õigust maakonna ja linna koolidele, 200 tundi spordikoolile ja firmadele ning 100 tundi täiskasvanute spordiklubidele.

Koolidelt küsiks sihtasutus 600, täiskasvanute spordiklubidelt 700 ning firmadelt 1200 krooni tunni eest.

Linnapea Malle Vahtra hinnangul on selline kava liiga optimistlik. «Mis saab siis, kui need plaanid ei täitu?» oli ta murelik.

Linnapea hinnangul on kõige hullem variant see, kui tehisväljak saab valmis ja korralikku kasutust ei leia. «Kui sihtasutus ettenähtud tulu ei teeni, siis võib see väljak tondilossina seisma jääda ja seda inimesed linnajuhtidele andeks ei annaks,» oli ta veendunud.

Priit Vilba kinnitusel ei tasu linnavalitsusel selle pärast muretseda. «See, kuidas me oma tulu kokku saame, on meie mure,» kinnitas ta. «Kui tulu nii palju ei tule, peab hokiliit oma raha mängu panema ja toetajate poole pöörduma.»

Linn teeb veekeskuse

Linnajuhid on juba otsustanud, et järgmisel aastal algab linnas veekeskuse ehitamine.

«Teeme esmalt veekeskuse valmis ja kui see plaanide kohaselt tööle hakkab, saame asuda jäähalli idee juurde,» rääkis Malle Vahtra. «Viljandi ei saa veekeskuse kõrval endale veel üht kohustust võtta.»

Jääväljak võiks Viljandis Vahtra arvates olla, kuid arengukava järgi saab linnavalitsus selle ehitamisega tegelema hakata alles 2008. aastal.

Vilba sõnul tahab hokiliit seda protsessi kiirendada.

«Meie teeks selle väljaku järgmiseks sügiseks valmis ja 2008. aastal, kui elu Viljandis linnajuhtide väitel järsku paremaks muutub, oleme valmis selle halli linnale 6 miljoni krooni eest maha müüma,» kõneles ta. «Selle 30 miljoni krooni eest, mis kulub veekeskuse ehitamisele, saaks linn jääväljakut 60 aastat üleval pidada.»

Hokiliidu kava kohaselt läheks jäähall maksma 7,5 miljonit krooni ning selle asukohaks on pakutud Jakobsoni gümnaasiumi tagust platsi.

Viljandi veekeskuse ehitamise kohta turu lähedale Tervisekeskuse taha on volikogu juba otsuse teinud, detsembri istungil peab ta aga otsustama, milline see keskus täpselt tuleb.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5