|
 |
09.11.2004 00:01 Aivar Aotäht, reporter
Vastemõisa valla taluniku Priit Sootla sõnul valitses tänavu eriskummaline ilm, mis ühes kohas andis hea teraviljasaagi, kuid teisal lõi valusalt ikaldusega. «Kui oleks kogu saagi kätte saanud, tulnuks see mullusest parem,» ütles talunik. «Aga põllud olid kohati nii pehmed, et ei pääsenud koristama.» Omanimelist talu pidav Priit Sootla on üks paljudest, kes esitas Põllumajandusministeeriumile looduskahjude teatise. Viljandimaalt laekus neid rohkem kui teistest Eesti maakondadest, kokku 179. Viljandi Talupidajate Liidu tegevdirektor Peeter Lääne hindas tänavuse saagiaasta omapäraseks. «Tervikuna võttes oli hea,» lausus ta. «Kartuli ja rapsiga läks küll kehvemini, aga teraviljale oli minu arvates see isegi üks paremaid aastaid. Vaid saagi kättesaamisega läksid lood halvaks, sest maa oli pehme ning mõnel pool oli vili tuule ja vihma käes lamandunud.» Lääne sõnul sõltus väga palju põllu asukohast. Sama talunik võis saada ühelt põllult igati kiiduväärse teraviljasaagi, teisal tuli tal aga üle poole maha kanda. Vastemõisa eesotsas «Mina ise kahjuteatist ei esitanud,» rääkis talupidajate liidu tegevdirektor. «Sain enam-vähem kõik koristatud. Kasvatan otra, kaera ja nisu ning kogusin isegi suurema saagi kui mullu. Kartulit kasvatan vaid enda tarbeks.» Viljandi Talupidajate Liidu käsutuses olevate andmete põhjal ulatus siinkandis kõige kõrgemale Vastemõisa talunike kahju — 91 protsendini. Lääne selgitas, et teistega võrreldes teatas Vastemõisas oma kahjudest vähem talunikke, aga enamikku neist oli tabanud suur ikaldus. Seda, kui palju Viljandimaal üldse talupidajaid on, ei osanud Lääne öelda. Talupidajate liitu kuulub 150 inimest ja enamik neist on talupidajad. Kõnealuse 179 kahjuteatise saatja seas oli ka firmasid. Priidu talu perepoeg Ranet Sootla ütles, et seal oli tänavu vilja ja rapsi all ligikaudu 250 hektarit. «Sellest üle saja hektari läks kaotsi,» lausus ta. «Mõni põld on seniajani nii pehme, et vesi lirtsub vastu.» Palju paberimajandust Läinud reedel võttis Põl-lumajandusministeeriumi looduskahjude hindamise komisjon kokku kahjude ulatuse. Kahjude korvamiseks peavad talunikud ja teised põllumajandustootjad mõne aja pärast eraldi avalduse esitama. Talunik Priit Sootla tunnistas, et see on üsna tüütu. «Muidu räägib riik säästmisest, et vaja paberit kokku hoida, aga looduskahjudele kulub paberit topelt: algul teata kahjudest ja siis esita rahataotlus. Seda võiks ju korraga teha,» leidis Sootla. Põllumajandusministeeriumi pressiteenistuse teatel määrab valitsus looduskahjude hüvitamise kogusumma ilmselt novembri lõpul või detsembri algul. Eelmisel aastal jagas riik selleks 21 miljonit krooni. 2002. aastal oli see summa 101 ja 1998. aastal 227 miljonit krooni. Looduskahju Põllumajandusministeeriumile esitas looduskahjude teatise 992 põllumajandustootjat eri maakondade 151 vallast. Kõige rohkem teatisi laekus Viljandimaalt — 179. Järgnesid Raplamaa 105, Tartumaa 101, Lääne-Virumaa 96 ja Harjumaa 91 kahjuteatisega. Kokku sai kahjustatud 11,1 protsenti kogu külvipinnast. Pindalalt ikaldus kõige rohkem teravili — 31 951,9 hektaril ehk 12 protsendil põldudest. Protsentuaalselt olid esikohal kaunviljad, mille puhul sai kasvupinnast kahjustatud 46 protsenti ehk 2385 hektarit. Allikas: Põllumajandusministeerium |
|||||||
|
