Küllap on vanglate keskhaigla teema paljusid põhjalikult ära tüüdanud. On ka põhjust, sest sellest on juba mitu aastat räägitud, kuid ikka veel ei julge ükski poliitik ega ametnik öelda täpset kuupäeva, millal kopp maasse lüüakse.

Ka Res Publica aseesimees Jaanus Rahumägi annab tänases «Sakalas» mõista, et Viljandimaa taustaga poliitikutele on see teema end ammendanud. Otsused on tehtud, need ülegi korratud ning nüüd oodatakse, millal ministeeriumide ametnikud kalkulatsioonidega ühele poole saavad ja ehituse käima lükkavad.

Samal teemal: Haigla kolib Maardusse Vanglate haigla püsib ametnike töölaual (5)

Ei usu, et Eestis on ametnike võim poliitikute omast suurem. Küll aga tuleb tunnistada, et vastupidiselt Rahumäe arvamusele on see aastate jooksul vähenemise asemel kasvanud. Nagu näitab hiiliv haldusreform, otsustavad just ametnikud üha sagedamini, millistel alustel tulevikus Eesti riigi asju korraldatakse. Ikka ja jälle viiakse reforme ellu nii, et see oleks ametkondadele majanduslikult kasulik.

Riigi arengule on see kindlasti kahjulik, sest ametnikud ei esinda valijaid. Samuti puudub neil igasugune kohustus tõsta majanduslike kaalutluste kõrvale näiteks regionaalpoliitilised asjaolud. Kannatajaks jäävad seejuures just Viljandimaa-sugused keskmise tähtsusega piirkonnad.

Viljandi haigla tuleviku seisukohalt olulise vanglate haigla asjus on poliitikud näidanud küll otsustuskindlust, kuid idee elluviimise kiirendamiseks ei näi neil praegu vahendeid olevat. Vähemasti ei paista, et nad oleksid neid kasutanud. Nii ei saa kuidagi kindel olla, et vangide raviasutuse kolimine Maardusse pole midagi enamat kui ajutine lahendus kaheks järgmiseks aastaks. Asjade senine käik on näidanud, et targad otsused võivad jääda tulemata või tulevad hilja.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0