Päevaintervjuu: Emakeeleõpetajad kohtuvad jututoas
09.11.2004 00:01
Helgi Kaldma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Täna pärast koolitunde kogunevad maakonna põhikoolide emakeeleõpetajad Viljandi raamatukokku juttu ajama.
Põhikoolide eesti keele õpetajate sektsiooni juhataja Ene Toomsalu, miks võtate kõne alla just eesti keele arendamise strateegia? 1. ja 2. oktoobril olid eesti keele õpetajad Otepääl konverentsil, kus arutati eesti keele arendamise strateegiat aastani 2010. Umbes sada pedagoogi vaagis viies teemarühmas eesti keele taset ning tegi oma ettepanekuid. Nüüdseks on haridusministeerium neist 46 välja sõelunud ning saatnud maakondadesse kaalumiseks. Jututoas me neid ettepanekuid arutamegi. 2010. aastaks peab avalik keelekasutus olema valdavalt eestikeelne ja kasutatav kirjakeel hea. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta praktilise eesti keele õpetus kõigi ainete õpetajate koolituse ja täiendusõppe kavva ning lahutada emakeeleõpetus taas kaheks aineks — eesti keeleks ja kirjanduseks. Veel tuleks riiklikult finantseerida eesti keele õppematerjale, et igalühel oleks oma õpik, ja võtta Tartu Ülikooli teaduskooli õppekavva eesti keele kursus. Mis on pedagoogide arvates praegu eesti keelel viga? Minu arvates räägitakse ja kirjutatakse eesti keelt kohutavalt halvasti. Televisioon, raadio ja internet, isegi raamatud näitavad oma halba keeleoskust. Viimasel Tallinna-käigul sattusin poes müüjale, kes ei saanud minu eestikeelsest küsimusest aru. Ühes pubis pöörduti minu poole soome keeles ning minu eestikeelsele küsimusele vastati ikkagi soome keeles. Mis aga kooli puudutab, siis on emakeeleõpetajate töökoormus praegu liiga suur. Teil oli ka eile pikk tööpäev: seitse tundi ja lisaks kooli korrapidaja kohustused. Ma polnud üldse väsinud, sest reedel ja laupäeval käisin Tallinnas Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevadel. Selts sai viisteist aastat vanaks. Sealt sain suure energiasüsti. Kui vana on õpetajate jututuba? Alustasime kaks aastat tagasi. Meid, põhikoolide viienda kuni üheksanda klassi õpetajaid, on vahel koos kakskümmend, vahel ka vähem. Kahjuks kõik maakoolide õpetajad ei saa aega kohal käia. Minu arvates on meil päris huvitav. Me palume eesti keele tunde juurde. Aga kas seda tehakse? See on üks neid ettepanekuid, mis me täna esitame. Kõike tuleks öelda ikkagi eesti keeles, võõrsõnade abita. Ja õpikud on lastele rasked, näiteks ajaloo ja loodusteaduste raamat. Nende koostajad tunnevad oma emakeelt halvasti.
|