Sultsilane Katrin Serwinski pidi suve algul vett tooma naabri juurest, sest tema kaev oli peaaegu kuiv. Foto: Elmo Riig

Riik aitab hajaasustuse veeprogrammi kaudu ehitada ning puhastada hajaasustusega piirkondades puur- ja salvkaeve, rajada või rekonstrueerida joogiveetorustikke ning varustada kaevusid vee pumpamiseks või puhastamiseks vajalike seadmete ja tarvikutega. Rahasoovijatel tuli esitada taotlus 1. septembriks.

Hädasolijaid on palju

Halliste maanõunik Anneli Palsing rääkis, et selles vallas esitati 18 avaldust. Vallavanem Andres Rõigase hinnangul riigi antavast 134 000 kroonist kõigi hädaliste aitamiseks ei piisa. Sama tunnistasid enamiku valdade esindajad.

Kuigi Paistus oli puudujääv summa väike, ei tähenda see vallavanem Ene Saare sõnul, et piirkonna elanikud sellist abi rohkem ei vaja.

«Rahvakoosolekul, kus seda teemat arutasime, oli väga palju huvilisi ja eelavaldusi tuli üle 30. Taotlusi esitati kõigest kuus, neidki visalt, sest inimesed pole harjunud pabereid ajama. Et riigi eraldatav raha kasutust leiaks, otsisime ise hädalised üles, ärgitasime neid taotlust kirjutama ja aitasime seda teha,» rääkis Saar.

Tarvastus jäi raha üle

Programmi Viljandimaa koordinaator, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Anne Karjus kinnitas samuti, et koosolekutel, kus ta teemat tutvustas, oli huvilisi palju.

«Kuuldes, et summa on üsna väike, mõtlesid paljud arvatavasti, et pole mõtet küsidagi, sest raha niikuinii ei saa,» pakkus ta. Küllap jäi just seetõttu taotlusi väheks Abja ja Tarvastu vallas.

Abja vallas, kus ülejääk oli väike, otsustati see jätta järgmiseks aastaks, aga Tarvastus antakse valla majandusnõuniku Rein Antoni sõnul tõenäoliselt taotluste esitamiseks ajapikendust. «Raha tuleb ära kasutada. Tean, et mitu inimest jäi avalduse esitamisega hiljaks, aga tahaks seda teha,» ütles ta.

Vallad otsustavad

Järgmise kuu aja jooksul kontrollivad vallad Anne Karjuse sõnul, kas esitatud taotlused vastavad nõuetele.

«Viieliikmelised komisjonid tutvuvad olukorraga kohapeal, võtavad tervisekaitseteenistusest arvamused ja koostavad pingerea, lähtudes sellest, kes vajab abi rohkem ja kes vähem,» täpsustas ta.

Programmist said raha küsida füüsilised isikud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis peavad põhikirja järgi tagama oma liikmete või teiste inimeste joogiveega varustatuse või täidavad korteri- või veeühistu ülesandeid.

Üks majapidamine saab riigilt ja omavalitsuselt toetust kuni 100 000 krooni.

«Riik eraldas maakonnale kaks miljonit krooni. Projekti maksumusest kolmandiku tasub riik, kolmandiku omavalitsus ja ülejäänu abitaotleja,» rääkis Anne Karjus.

Programmi kaudu toetatakse vaid hajaasustusega piirkondi, mitte linnu, vallasiseseid linnu, aleveid ega alevikke. Siseministeeriumi eelarves on selleks tänavu 33 miljonit krooni.

ARVAMUS

Andres Rõigas,

Halliste vallavanem

Praegune summa on meie valla kohta väga väike. Meil on palju kohti, kus on joogiveega tõsiseid raskusi. Kui programm lähiaastatel jätkub, saab tänu sellele siiski palju ära teha. Oleme optimistlikud, loodetavasti on meie joogivesi kolme aasta pärast korras.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5