Kalur ei teadnud veel, kui mitu mõrda tal kannatada on saanud, sest ta polnud kõiki püügikohti üle vaadanud.

Aasa, kes on kohalikke kalureid koondava tulundusühistu Valma Kalur esimees, teadis, et peale tema on sel aastal röövpüüdjate ohvriks langenud veel kolm või neli kalurit. Tekitatud kogukahju ei osanud ta hinnata, kuid ütles, et uus mõrd maksab umbes 30 000 krooni.

«Praegu tuleb mõrrad ära tuua, et need korda teha, ja seetõttu jääb osa kala püüdmata,» lisas ta.

Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Guido Kapp pole viimasel ajal sellistest juhtumitest teateid saanud. «Et tegemist on varavastase teoga, siis peaksid kalurid politseisse avalduse tegema,» arvas ta.

Leo Aasa väitel pole neil aga plaanis politseisse pöörduda. «See ei ole varem mitte mingisugust tulemust andnud. Pole meil neid lisasekeldusi vaja. Lihtsam on mõrrad välja tuua, korda teha ja uuesti püüdma hakata.»

Keskkonnainspektsioon on Kapi andmetel tõhustanud kontrolli Võrtsjärvel. «Üritan teha koostööd politseiga, kui järvel on midagi kahtlast näha,» lubas ta.

Aasa rääkis, et kalurid on ise varastele jahti pidanud ning mõrdade juures valvanud, kuid kedagi tabada pole õnnestunud. «Ega röövpüüdja loll ole, et samasse kohta tagasi tuleb,» nentis kalur.

Tema sõnul sagenevad lõhkumised ka sügiseti, kuid katkisi mõrdu tuleb järvest välja tuua kogu püügihooaja jooksul. «Kõige suurem ongi kahju just kevadel ja sügisel, kui kala on rohkem ning osa sellest katkiste mõrdade tõttu püüdmata jääb,» lausus Aasa.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0