Osaühingu Floreas aednik Tiia Andresson oskab vastata küsimustele, mis puudutavad lillekasvatust. Foto: Helgi Kaldma

Osaühingu Floreas Viljandi aednik Tiia Andresson teab, miks rododendron mõnes aias sel kevadel välja läks: lille juured olid veel jääs, kui selle pead kõrvetas tuline päike.

Tiia Andresson oli üks neist, kes sisustasid läinud laupäeval Viljandi kultuurimajas õppepäeva «Lilled linna!», mille oli organiseerinud linnamajandusameti noor peaspetsialist Reeme Remmelgas.

Teadmisi muldadest värvideni aias

Aednik Andresson kõneles lillemuldadest, õigetest istutusvõtetest ja lillede tagasilõikamisest. Üks osaühingu Helcomer omanikke Tiina Viir rääkis ruumikujundusest ja haljastusest ning kunstiõpetaja Tatjana Anniko värvidest aias. Viljandi Decora aiakeskuse esindaja Sirje Lilleberg tutvustas oma firma tooteid ja florist Enn Paas valmistas sealsamas lillekompositsioone.

Kutsututest jäid aianduse õppepäevast kõrvale Ehitus Service Aiaparadiis ja Joosti Aiandi Põltsamaa Roosiaed. Ka aiandushuvilisi polnud eriti palju, vaid üle paari tosina inimese — ilm oli kevadisteks aiatöödeks ju ülihea. Need aga, kes kohale olid tulnud, kiitsid ning neil jätkus esinejaile küsimusi ka siis, kui kõik kõned olid lõppenud.

Kuidas roosi õitsemisaega pikendada?

Roosikasvatus oli üks neid teemasid, mida Tiia Andres-son käsitles.

Tavaliselt näpistab või lõikab aiapidaja õitsenud õisiku ära, et see vaataja pilku ei risustaks. Kui ta neid niiviisi nopib, arvab roos, et õitseaeg ongi läbi. Tulemus oleks vastupidine, kui koos äraõitsenuga lõigataks ära ka paar lehte. Roos ajab siis uusi võrseid ja jätkab õitsemist sügiseni.

«Roosikasvataja ei tohi kääre karta,» ütles Tiia Andresson. «Eriti kõvasti tuleb tagasi lõigata noori pargiroose.» Vastasel juhul võivad üksikud roosiõied kõikuda kui kõrred tuules.

Roosikasvataja eksib, kui katab peenra varakult enne külma. Tegelikult pole hilja isegi siis, kui on kümme kraadi külma. Roos kardab hoopis kevadpäikest. Seepärast avatakse peenar kattematerjali alt sompus ilmaga. Kuidas aga kaitsta kõrget roosipuud külmumast? See on kõige õrnem just pookimiskohast. Hästi läks sellel, kes viis roosipuu talveks keldrisse. Kes valis katlamaja, see jäi puukesest ilma.

«Lillekasvatus on üks lõputa looming,» kinnitas aednik.

Võib juhtuda, et ilutaim ei kasva, katsetagu aiapidaja kuidas tahes. Siis tasub uurida, ega selles paigas veesoont jookse. Ka inimesele ei meeldi kogu aeg jalgupidi vees olla.

Tiia Andressonil oli igale küsimusele vastus. Ta on pärast Räpina tehnikumi lõpetamist aianduses tegutsenud 25 aastat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0