Mulgi rattamaratoni kaubamärgiks on kujunenud Holstre-Nõmme lähedal asuv veetakistus. Pildil läbib seda viljandlastest parima koha saanud Taavi Klaos. Foto: Elmo Riig

Mulgi rattamaratoni korraldajad jäid pühapäevase võistlusega väga rahule, sest see kulges tõrgeteta ja osalejaid oli rohkem kui kunagi varem.

«Tegime tänavu palju rohkem tööd raja turvamise ja märkimisega, et mitte lasta korduda eelmise aasta intsidendil,» ütles Viljandi Rattaklubi president Loit Kivistik. Mullu eksis peaaegu sada ratturit rajalt ning seetõttu ei läinud võistluse tulemused arvesse Eesti rattamaratonide sarjas, mille avavõistlus on Mulgi maraton.

Samal teemal: Kiire jooks tõi rattamaratonil võidu

Rada turvas tänavu paarkümmend inimest rohkem kui mullu. Kogu suve kestva maratonisarja peakorraldaja Allar Tõnissar tunnustas Viljandi klubi tööd ja leidis, et mulgid andsid kogu ettevõtmisele hea avalöögi. «Esimesest võistlusest sõltub see, milliste emotsioonidega tullakse järgmisele maratonile,» sõnas ta.

Raske rada kriitikat ei pälvinud

Enne võistlust kurtis mitu rajaga tutvumas käinud matkajat, et neile mõeldud 27 kilomeetri pikkune trass on liiga raske.

«Finišis ei saanud me ühtegi kurjustavat kommentaari,» lausus Loit Kivistik. «Lõpetajad olid küll väsinud, aga õnnelikud.»

Võistlust raja ääres vaatamas käinud Viljandimaa spordijuht Ilmar Kütt tunnistas, et oli viimaseid sõitjaid nähes üllatunud. «Nad olid omadega päris läbi, aga sõitsid vapralt ja õnnelikult edasi,» kirjeldas ta.

Nädal tagasi ümber järve jooksu korraldanud Küti sõnul on üritustel osalenud palju selliseid inimesi, keda sporditegemisega kuidagi seostada ei oskaks. «Kontorilaua taga istumisest ollakse väsinud ja tahetakse ennast füüsiliselt välja elada,» leidis ta.

Tervisesport jätkab tõusuteed

Ilmar Küti sõnul võib nii ümber järve jooksu kui rattamaratoni põhjal järeldada, et tervisesport on Eestis tõusuteel. «Tundub, et Eesti meditsiinisüsteem sunnib inimesi tervise eest hoolitsema,» lausus Kütt. «Keegi ei taha haiglasse sattuda või arstide vahet joosta.»

Allar Tõnissar rõõmustas, et osalejate hulk kerkis tänavu taas.

«Oleme pikka aega mõelnud, millal ratturite hulk maratonidel vähenema hakkab, aga praegu teeme kindlasti tööd selle nimel, et inimesi võistlustele juurde tuua,» rääkis maratonisarja juht. Tänavu lõpetas kahel distantsil kokku 1478 ratturit, lisaks sõitis oma võistlusel 235 last.

Järgmisel aastal on mai esimene nädal taas kahe suure rahvaspordiürituse päralt. Ümber järve jooks on tavapäraselt 1. mail ning rattamaraton vaid mõni päev hiljem, 6. mail.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5