Kultuuriakadeemia juhid rõhutavad, et Rubiini asemele ja selle ees asuva pargi kohale kerkivad hooned peavad olema oma arhitektuurilise lahenduse poolest Viljandi kesklinna väärilised. Foto: Elmo Riig

Seni räägitu põhjal tahab kultuuriakadeemia rajada praeguse Rubiini asemele maja, kus lisaks kinole leiaksid koha lavakunstide eriala tudengid, kohvik ja loomemajanduse inkubatsioonikeskus. Tegu on suurejoonelise plaaniga. Kuivõrd tõenäoline on, et see ka lähematel aastatel teoks saab?

Anzori Barkalaja: Plaan pole mitte niivõrd suurejooneline kui loomulik. Sellele on eelnenud mitmeaastane protsess. Tuletagem meelde kunagist kultuurikvartali kontseptsiooni, mis sündis linnavalitsuse etteheidetest, et kultuuriakadeemia on ülejäänud linna suhtes liiga suletud ja kujutab endast justkui riiki riigis.

Tollase idee järgi oleks kultuurikvartal alanud meie peahoonest ja lõppenud maagümnaasiumiga, hõlmates muusikakooli, huvikooli ja Koidu seltsimaja. Kõige reaalsem samm selle mõtte arengus oli muusikamaja rajamine vana sõjakomissariaadi hoonesse.

Nüüdseks on kontseptsioon tublisti arenenud ja me ei räägi enam ainult Jakobsoni tänavast, vaid ka linnaraamatukogust, kultuurimajast, Kirsimäe aidast ja lossimägedest. Sisuliselt on kultuurikvartali mõte hõlmanud terve Viljandi kesklinna.

Kui kuulsime, et linn otsib head ideed, mida Rubiini kinoga peale hakata, võtsime oma lähenemise aluseks sellesama kultuurikvartali kontseptsiooni ja leidsime, et võiks olla veel üks tähtis punkt juba päris hästi arenenud piirkonna ja tulevase pärimusmuusika keskuse vahel. Selle mõtte realiseerumine võib ellu äratada kogu kesklinna.

Linn on ka ise Arkaadia aia arendamist planeerides sedasama eesmärki silmas pidanud. Meie mõtte järgi peaks Rubiini asemele loodav keskus olema Arkaadia aia loomulik osa ja toimima kooskõlas teiste arendajatega, kes selles piirkonnas toimetavad.

Linnavolikogu on ette näinud, et selles kohas peab jätkuma kinoteenuse pakkumine. Et see ei haaku akadeemia põhitegevusega, oleme ühendust võtnud praegu Rubiinis filme näitava ettevõttega ja tahame, et ta teeks seda seal ka tulevikus.

Tonio Tamra: Oleme juba mõnda aega kohta otsinud lavakunstide erialale. Käisime vaatamas näiteks Domotexi maja ja Tegelaste Toa kõrval asuvat aita. See oli õnnelik juhus, et just nüüd tuli Rubiini asi päevakorrale.

Muidugi oleks palju lihtsam otsustada mingi kõrvalise koha kasuks, aga meil on ka väike missioon: tahame, et Viljandi areneks ja saaks endale heakorrastatud ning toimiva südame.

Olen kuulnud inimesi ennustamas, et kui kino läheb kultuuriakadeemia hõlma alla, siis Hollywoodi kassafilme seal enam näitama ei hakata.

Anzori Barkalaja: Miks? Hollywoodi filmid on samuti osa maailma kultuurist. Küll aga võiks meie abiga kino korraldada filmikoolitusi. Kui meil õnnestuks siia tuua näiteks mõni oma ala tippõppejõud, peaks tema sõnum kindlasti jõudma ka nende viljandlasteni, kes pole otseselt kultuuriakadeemiaga seotud. Ma pean siin eeskätt silmas gümnasiste, kes vajaksid murdelises eas valgustuslikku huviharidust ka filmi alal.

Akadeemia ja kino koostööks oleks veel teisigi võimalusi.

Tundub, et teie idee on juba üsna küps. Seega on paslik küsida, millal võiks kellu ja tsemendi järele haarata?

Anzori Barkalaja: Muidugi vajab iga asi küpsemisaega. Aga põhikontseptsioon on tõesti valmis ja enamik inimesi tundub olevat sellega nõus. Nüüd tuleb asjad täpselt läbi rääkida, et kõik saaksid neist ikka ühtviisi aru, ja alles pärast seda võib asuda konkreetsete projektide juurde.

Kogu piirkonna puhul on väga tähtis arendajate koostöö. Kui igaüks omaette nokitseb, tuleb välja mingi kummaline monstrum, mida keegi ei taha. Sellest kohast peab saama tõeline Viljandi süda. Aga ma ei ütle, et siin peaks mõtete laagerdamiseks kulutama veel mitu aastat, piisab paarist kuust.

Plaanid on suured ja kallid. Kust tuleb raha?

Anzori Barkalaja: Projekteerimiseks on meil selge finantseerimisallikas. See on siseministeeriumi kava toetada kõrgkoolide piirkondlikke kolledžeid ja akadeemiaid. See on regionaalpoliitika meede, mis näitab, et lõpuks on ka ministeeriumis aru saadud: ainult headest soovidest pole kasu ja tuleb ka raha anda.

Kultuuriministeeriumil on tõukefondidest sel aastal tulemas 100 miljonit krooni loomemajanduse inkubaatorite rajamiseks.

Seletage, palun, mida see loomemajanduse inkubaator tähendab.

Anzori Barkalaja: Uusi asju on kõige lihtsam seletada olemasolevate kaudu. Eestis on juba majandusinkubaatoreid. Need on arenduskeskused, kus on välja ehitatud infrastruktuur ja loodud ruumid, et uued ettevõtted saaksid võimalikult vähese vaevaga tegevust alustada.

Loomemajanduse inkubaator on sisuliselt sama. Loomemajandus on väga lai mõiste, mis algab kunsti loomisest ja turustamisest ning lõpeb kas või autode disainiga.

Veel võiks uues majas olla büroopinnad, kus pakutakse näiteks elamusturismi teenuseid või vahendatakse lavakunsti ja muusikuid. Meie kooli poole pöördutakse sageli palvega korraldada õhtuid koos esinejatega, sest pöörduja ise ei tea, mida tahab.

Inkubatsioonikeskuse juures on tähtis ka see, et kui õppejõududel ja tudengitel tekib mingi idee, siis peab neil olema õigus ka vigu teha. Kui kümnest ideest üks läheks majandustegevusena käima, oleks hea.

Olgem ausad: kunstnikud on Eestis harjunud õpitud abitusega ja ootavad, et neile kogu aeg kandikul raha antaks. Tänapäeval nii enam ei saa.

Tonio Tamra: Väga hea näide on ju seesama pärimusmuusika keskus, mis on samuti akadeemiast välja kasvanud. Nüüd on see täiesti iseseisev üksus, kes on saamas oma maja.

Millised ruumid uues hoones veel olema peaksid?

Tonio Tamra: Vähemalt kaks piisavalt kõrget tantsusaali, black box ja vähemalt 150-kohaline kino.

Anzori Barkalaja: Oleme uurinud ka kõrval asuva krundi omaniku ideid ja jõudnud veendumusele, et kogu ala tuleb arendada terviklikult ja korraga. Näiteks võiks kahe maja vahel olla kohvikuga aatrium, kus saaks õhtuti kontserte korraldada.

Kas kino oleks selles hoones täiesti eraldi?

Tonio Tamra: Jah, eraldi sissepääsuga. Viljandi-suguses linnas ei majanda üks kino ennast nii hästi ära, kui seal näidatakse filme kella 15—23 ja ülejäänud ajal on ruum tühi. Oleks mõistlik, kui kino saali saab kohandada nii, et seal võiks hommikuti muid üritusi teha ja ka kultuuriakadeemia loenguid pidada. Iga sellist investeeringut tuleb üritada maksimaalselt ära kasutada.

Anzori Barkalaja: Jah, see muudaks kino pidava firma olukorra palju lihtsamaks.

Internetikommentaaridest on kumanud hirm, et nüüd lõhutakse linna ainus kino maha ja tehakse asemele midagi sellist, millega kodanikel ei ole märkimisväärset kokkupuudet.

Anzori Barkalaja: See on alusetu hirm.

Tonio Tamra: Sinna tuleb kõige klassikalisem kino mugavate istmete, korraliku helitehnika ja seadmepargiga.

Kas ma olen õigesti aru saanud, et praeguse Rubiini majaga pole nende plaanide korral mitte midagi peale hakata ja see tuleb lammutada?

Tonio Tamra: Jah, täielikult. See maja peaks veel sada aastat vastu, aga sealne ruumide jaotus ei sobi enam tänapäevaste vajadustega. Tänapäeva kinos on isegi saali suurus teistsugune. Sealt ei ole tõesti mitte midagi võtta, see läheb lammutamisele.

Anzori Barkalaja: Sellise tüüpprojektiga kinosid on Eestis teisigi, nii et arhitektuurilugu ei kaota sellest midagi.

Kui suur on uue maja maht?

Tonio Tamra: Volikogu andis ju tegelikult asja lahendada nii meile kui Lossi tänav 25 kinnistu omanikule, ainult et meie oleme eestvedaja rollis.

Meie ruumiprogramm ei mahu kuidagi praeguse kino krundile ära. Seepärast peamegi tihedalt naabriga koos töötama.

Kõik see nõuab ikkagi väga suuri summasid. Kui kindlad te olete, et raha saate?

Anzori Barkalaja: Mina olen selles suhtes küll väga rahulik.

Millal võiks uue maja avada?

Anzori Barkalaja: Kõik sõltub sellest, millal raha tuleb. Ehitustööst saab rääkima hakata 2008. aastal. Arvestama peab sellega, et praegune ehitusturg on keeruline: tegijaid on ehituste hulka arvestades hõredalt. Valmimine oleks võimalik kõige varem 2009. aastal.

Mis see kõik kokku maksma läheks?

Anzori Barkalaja: Seda osa, mis meil on vaja täita, ei veaks kuidagi välja vähema kui 90 miljoni krooniga.

Tonio Tamra: Jah, suurusjärk on 100 miljoni kandis. Lõpuks sõltub aga kõik ikkagi sellest, milline see maja välja nägema hakkab. Me ei taha teha odavat karpi. Tuleb teha nii, et inimestel oleks seda rõõm vaadata.

Anzori Barkalaja: Ilus arhitektuur mõjub psüühikale hästi ja lõpuks võiks ka Viljandisse hakata kerkima ehitisi, mis mõjuvad inimestele hästi. Oleme valmis maksma selle eest kõrgemat hinda ja selle nimel pingutama.

KAVATSUS

Kultuuriakadeemia juhtide lootuste kohaselt peaks praeguse kino asemele uus kultuurikompleks valmima parimal juhul 2009. aastal ja see läheks praeguste hindade juures maksma umbkaudu 100 miljonit krooni.

Allikas: kultuuriakadeemia

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5