Eesti Panga president Andres Lipstok usub, et euro tuleb Eestisse järgmise aasta algul vaid kompromissi korral. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia väitel pole selleks aga lootustki. Foto: Peeter Langovits

Millal Eesti takistavast inflatsioonikriteeriumist ilma kokkuleppeta üle võiks saada, peab Lipstok nii ennustamatuks, et ei nõustu nimetama ühtegi alternatiivset euroga liitumise kuupäeva.

Eesti Pank nimetab e-päevana endiselt vaid 2007. aasta 1. jaanuari põhjendusega, et kui see nüüd maha tõmmataks, ei näeks keegi enam ettevalmistustega vaeva. Andres Lipstok, kas te isiklikult usute, et Eesti vastab selleks ajaks inflatsioonikriteeriumile?

Ei usu. 2007. aasta 1. jaanuaril Eesti inflatsioonikriteeriumit ei täida. Samas ei tohiks unustada, et kriteerium on vaid hindamise alus ja võib-olla võetakse hinnangu andmisel arvesse seda, kui tubli on Eesti tegelikult.

Kui tõenäoline on, et Eesti ei vasta inflatsioonikriteeriumile ka näiteks lähema viie aasta jooksul?

Ma neid aastaid niimoodi ei paneks. Kui meie inflatsiooni osas kompromissi ei tule ehk meid sügisese hindamisega eurotsooni ei võeta, siis poleks järgmisest kuupäevast kõva häälega rääkida enam üldse aus. See sõltub ikkagi sellest, millal me hindamiseks küpsed oleme.

Tegelikult on Eesti majandus valmis ja meie vastuvõtmine vaid otsustajate teha. Pole mõtet hakata rahvast uute kuupäevadega segadusse ajama, pigem tuleks teha oma igapäevast tööd kuni oleme ka otsustajate jaoks valmis.

Mingil ajal tuleb neil Eesti paratamatult heaks kiita, sest Maastrichti lepingu kohaselt peaksid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid olema eurotsoonis.

Eesti eelarve on tasakaalus või ülejäägiga, meil peaaegu ei ole riigivõlga, ainus takistus on mingisugune inflatsiooniprobleem. Isegi selle olemasolu on muidu täiesti arusaadav, kuid mitte Maastrichti lepingu tingimuste mõistes.

Mingil etapil jõutakse diskussiooniga ilmselt sinnani, et lepingu ja Euroopa Liidu eesmärkide nimel ei saa eurotsooni pürgijatele nii suuri piiranguid panna, et ka edukad riigid sinna sisse ei pääse. Väga keeruline on prognoosida, millal see juhtub, kui meil nüüd euroga liituda ei õnnestu.

Nafta hind ja suur majanduskasv meie inflatsiooni ilmselt niipea alla ei lase.

Nafta hinda võrreldakse eelmise perioodiga ja mingil hetkel on kõrge hind juba selles perioodis sees. Nii võib nafta hinna langus meie inflatsiooni isegi madalamaks viia, see on parajal määral tehniline küsimus.

Nafta lükkas meie inflatsiooni kõvasti üles sellepärast, et Eesti tarbijakorvis on naftatoodete osatähtsus mitu korda suurem kui Euroopas keskmiselt. Loomulikult on nafta hind seepärast üks põhilisi inflatsiooni komponente.

Mis kiiresse majanduskasvu puutub, siis öeldakse, et üks-kaks protsenti täiendavat inflatsiooni on 6—7-protsendilise majanduskasvu juures täiesti arusaadav.

Konvergents (eri riikide sissetulekutaseme võrdsustamine — toim.) toob inflatsiooni automaatselt kaasa, kuid siis, kui need kriteeriumid kunagi paika pandi, reaalse konvergentsiga ei arvestatud. Ilmselt ei oldud valmis ka selleks, et uued riigid hakkaksid nii kiiresti Euroopa nägu minema.

Kas meie suured ettevalmistused vanaks ei lähe, kui kompromissi ei saavutata ja euro edasi lükkub?

Ei, ettevalmistustööd tuleb nii või naa ära teha. Valitsuse asjatundjate komisjon jälgib seda väga teraselt. Valmis tuleb olla igal juhul, küsimus on ainult selles, mis hetkel mingid suuremad investeeringud ära teha.

Kõige rohkem puudutab see infotehnoloogia temaatikat, näiteks seda, millal pangad kutsuvad IT-mehed programme ümber seadistama. Aga see on juba panga- või jaekaubandusettevõtete juhtide valik, peamine, et nad õigel ajal valmis on.

Kui detailideni ettevalmistustega minnakse?

Plaani kohaselt tehakse kõik päris rohujuure tasandil valmis. On hea, kui teame üleminekust kuus kuud ette, kuid püüame välja selgitada ka selle, milline on miinimumaeg, millega valmis jõuda.

Eesti Panga miinimumaeg on see, millega me suudame tagada raharingluse häireteta kulgemise. Paberraha osas probleemi ei ole, selle me saame Euroopast, aga oma euromüntide tegemine võtaks Soome rahapajas aega kaks kuud. Enne positiivset otsust ei saa me müntide osas midagi ette võtta, kuid kui see otsus oktoobris tuleb, tagab rahapada müntide õigeaegse valmimise jaanuariks.

EURO

+

• Madalad laenuintressid

• Stabiilsem majandus

• Lihtsam väliskaubandus

• Mugavam reisida

—

• Eeldatav hinnatõus

• Suurem võltsimisoht

• Emotsionaalselt valus krooni kaotus

Allikas: «Sakala»

KRITEERIUM

Eesti täidab praegu kõiki eurotsooni vastuvõtmiseks vajalikke Maastrichti lepinguga seatud tingimusi, välja arvatud inflatsiooni puudutavat. Selle kriteeriumi kohaselt ei tohi riigi inflatsioonimäär ületada kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist rohkem kui 1,5 protsendipunkti.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hindavad Eesti valmisolekut oktoobris, kuid kõigi ennustuste kohaselt ei saa Eesti ka selleks ajaks oma inflatsiooni nõutavatesse piiridesse.

Allikas: «Sakala»

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0