Nagu selgitas selle idee ja kujunduse autor, mänguasjamuuseumi kunstiline juht Mare Hunt, on lehtpuust voolitud loomad väga vanad eesti laste mänguasjad, mis olid levinud kõikjal Eestis.

Vitriinis on mitmesugused pulgaloomad: lambad, hobused, lehmad ja sead. Sead on nagu paksud pliiatsid. «Mida prunnakam siga, seda uhkem,» lausus Mare Hunt.

Tema sõnul võib karjaseloomi pidada suurepäraseks näiteks lihtsa vormikeelega eesti disainist. «Lastel fantaasiapuudust ei ole ja tingliku vormiga mänguasjad arendasid seda veelgi. Loomadele meisterdati laudad ja koplid, sõimed ja jooginõud.»

Näitusel on väljas ka karjalaste tarbeesemeid. Seinal olevatest piltidest on vanim pärit aastast 1898, läinud suvel tehtud fotodel poseerivad aga näitusekujundaja pisikesed sugulased Gerliin ja Gerda.

Koolilaste gruppidele pakutakse õpituba «Karjalaste mänguloomad», kus nood saavad tutvuda talulaste mänguasjadega ning lõigata puupulgast karjaseloomi. Näituse juure kuulub Tiia Toometi miniraamat «Karjakuninga mängud», mille pildid on joonistanud Mare Hunt.

Septembrikuus Narvas peetud kümnendal Eesti muuseumide festivalil võitis näitus «Karjakuninga mängud» teise koha. Viljandis saab seda näha tuleva aasta 10. veebruarini.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0