Kuigi selle eest tuleb maksta, on Viljandi haiglas väga nõutud teenus ujumise algõpetus väikelastele. Foto: Elmo Riig

Taastusravi osakonda jõuavad inimesed mitmesuguste hädadega: tugi-liikumisaparaadi haigused, eri põhjustest tingitud valu ja funktsioonihäired ning raske trauma tüsistused. Samuti need, kelle haiguse võib elustiili süüks arvata.

Viimati nimetatute hulgas on lülisamba kõverdusega kooliõpilased. Nende kaebused on väikesed: selg võib-olla väsib ja nad nihelevad tunnis. Sellele ei pöörata sageli tähelepanu. Kuni ema kodus avastab, et selg on kõver, või märkab seda võimlemisõpetaja. Esmasele vastuvõtule tullakse kiiruga.

«Vaatame patsiendi läbi ja korraldame ravi. Edasi peaks noor inimene ise hoolas olema,» ütleb Maire Audova ning lisab: «Tegelikult tullakse liikumisravisse paar-kolm korda, sest valu on tühine. Vaid üksikud käivad lõpuni. Püüame neid motiveerida võimlema ja isegi hirmutada sellega, mis saab kahekümne või viiekümne aasta pärast, kui nad ei võta asja tõsiselt.»

Küsimuse peale, mis siis kahekümne aasta pärast saab, kostab arst, et tekivad piinarikkad seljavalud ja deformatsioon fikseerub.

«Kui luustik on nõrk, peavad lihased tugevad olema, aga kui luustik on nõrk ja lihaseid ei ole, mis siis on? Siis ei olegi tuge, inimene vajub kokku ja kannatab valu!» kirjeldab ta.

Sellele, mis põhjusel luustik nõrk on, tohter ühest vastust ei tea. Mõnes mõttes võib see tema sõnul olla ajastu märk: me liigume üsna vähe, sööme rafineeritud toitu ega tunne muutunud keskkonnamõjusid.

«Noortele teevad palju halba kestev arvuti ees istumine ja pikkade tundide kaupa laua taga õppimine,» nimetab ta ühe olulise põhjuse. «Praegu on ju kõik tulemustele orienteeritud.»

Arstile teeb muret ka tobe nabapluusimood. Nähes külmal ajal palja seljaga noori ringi käimas, teab ta, et mõnigi neist saab endale tervisehäda kogu eluks.

Tervistkahjustav kontoritöö

Kontoritöötajad, eriti arvutisisestajad, on Maire Audova sõnul samuti ohustatud seltskond.

«See töö nõuab väga suurt täpsust ja tähelepanu. Nii tekivadki õlavöötme pinged ja valud ning ka pea keeramine on valulik. Võib lisanduda kätevalu, raskematel juhtudel ilmnevad tasakaaluhäired ja peavalu,» kõneleb ta.

Maire Audova räägib noortest naistest, kes tulevad vastuvõtule ja kelle õlavöötme lihased on nagu puidust voolitud, kuigi selles eas peaksid lihased elastsed olema. Teise näite toob ta taas ühest noorest naisest, kes töötab kondiitrina.

«Ta tuli siia ja kurtis, et parem käsi valutab. Selgus, et tema töö oli kogu päeva kotist tordi peale kreemi pigistada. Küsisin, kas ta töötab tsehhis üksi. Tuli välja, et kondiitreid on mitu, aga just tema on selle pigistamise peal. Ju tal tulid roosid ilusamini välja kui teistel. Ülemustele polnud ta ka midagi öelnud.»

Arst pani patsiendi õlavöötme lihaste pinge korrigeerimiseks võimlema ja määras kätele soojaravi. Valud vähenesid. Edasine oleneb juba ülemuste otsusest võimaldada naisele vaheldusrikkamat tööd.

Maire Audova meelest on tänuväärne, et suhteliselt uus eriala töötervishoid kogub tuntust ja leiab rakendust ning tööandjad võimaldavad töötervishoiu spetsialistide soovitusi järgides oma töötajatele asutuse kulul sanatoorset ja taastusravi.

Vihma käest räästa alla

Doktor Audova meenutab ka üht omamoodi humoorikat lugu.

«See juhtus umbes aasta tagasi. Tuli siia üks mitte eriti tugeva kondiga meesterahvas, kes töötas saeraamil ja tõstis raskusi. Algul oli mure õlaga. Ravisime seda. Siis tuli ta tagasi, sest küünarliiges oli haigeks jäänud. Kui ravi lõppes ja patsiendil oli parem, soovitasin tal otsida teise ameti, sest ta ei ole eriti tugeva konstitutsiooniga inimene. Õnneks oli tal keskharidus. Raske füüsilise töö tegijatele, kel on tagasihoidlik haridustase, on keeruline kergemat tööd soovitada. Too mees oli positiivse ellusuhtumisega, ajasime mõnusalt juttu.

Oluline osa taastusarsti töös on ju nõustamisel. Niisiis nõustasin, kuidas mõistsin. Lõpuks mees muigas ja ütles: «Teate, doktor, me oleme teiega kohtunud!»

Tuli välja, et aastate eest bussijuhina töötades oli ta käinud kaelaradikuliidiga Maarjamõisa haiglas minu juures taastusravil. Ravi lõppedes olevat ma öelnud, et kuna tema kael on nõrgavõitu, talle bussijuhi töö ei sobi, ning soovitanud ametit vahetada.»

Arst ei ole siiski kindel, kas mees just tema nõuandel töökohta vahetas, rääkimata sellest, et palgitõstmise tööd ta küll silmas ei pidanud.

Kuidas istud, kuidas astud

«Patsient kaebab selja üle ja ma palun tal ukseni kõndida. Vaatan, kuidas ta istub, istumast tõuseb ja astub: kas lonkab, missugune on hoiak, kui palju ta suudab painutada — see kõik on informatiivne,» räägib arst taas rühihäiretest.

«Kui inimese kõnnimuster on korrast ära ja tallavõlvid vajunud, on võimalik arvuti abil täpselt hinnata jalatalla koormusjaotumust. Nii saab valmistada individuaalsed tallatoed. Muidugi tuleb teha ka võimlemisharjutusi ja oma käimist jälgida,» kõneleb ta.

Küsimusele, mis saab sel juhul, kui patsient tallatugesid kandma ei hakka, vastab Maire Audova: «Siis käib ta, nagu käib, kulutab kingakontsad viltu ning koormus põlveliigestele, puusadele ja seljale on vale, tasakaalust väljas. See põhjustab liigeste kiiremat kulumist.»

Doktor Audo-va arvates tuleks tulevikku silmas pidades kõigil probleemsetel koolilastel jalatalla koormusjaotumust hinnata ning vajaduse korral tallatugesid kasutada ja spetsiaalset liikumisravi teha. «Varajane uuring tasuks end 30—40 aasta pärast majanduslikult kuhjaga ära, sest palju põlve- ja puusaliigese proteesimisi jääks olemata.»

Maire Audova rõhutab, et raviga saavutatud parema seisundi säilitamiseks tuleb inimesel endal kogu aeg vaeva näha, sest see, kes võimlemisest loobub, on peagi taas vanade hädade küüsis.

Ise peab vaeva nägema

«Kindlasti teavad paljud, kui tüütu on kodus iga päev ühtesid ja samu harjutusi teha, aga valu ja kanged liigesed on veel tüütumad,» lausub ta.

«Põhjamaades käivad eakad inimesed usinalt võimlemas ja teevad kepikõndi. Meie veel niikaugel ei ole, aga asi edeneb. Kolm aastat tagasi, kui meie kepikõnniga alustasime, lendasid repliigid: «Kuulge, tädikesed, lund ei ole, mis te nende keppidega kõnnite?» või «Kas unustasite suusad maha?» Nüüd on kepikõndijad Eesti linnapildis tavalised ja selle harrastuse on omaks võtnud eri vanuses inimesed,» teab arst omast kogemusest.

Kliinikumis korraldatakse arstidele pidevalt täiendusõpet nii patsiendi seisundi hindamiseks kui nüüdisaegsete raviviiside omandamiseks.

Kui raha pole

Alates 1. aprillist on taastusravi rahastamine muutunud. Haigekassa toetab liikumisravi, halvatuse korral massaaži, liigesjäikusega patsientide mudaravi ja liikumisravi külmkambris. Tavaline õlavöötme käsimassaaž või põlvede parafiinravi tuleb patsiendil endal kinni maksta.

«On inimesi, kellele see ei ole takistus. Vahel soovitame käia kümne korra asemel viis — kasu on sellestki. Ja kui mõni ei saa endale parafiinravi lubada, õpetame, kuidas kodus ise käepäraste vahenditega soojaravi teha. Juhime tähelepanu, et tuleb jälgida oma hoiakut, istumist ja astumist, ning soovitame harjutusi,» julgustab Maire Audova.

Uus raviteenus haigekassa hinnakirjas on kõrgharidusega füsioterapeudi teenus. See on spetsialist, kes valdab muu hulgas liikumis-, elektri- ja parafiinravi. Füsioterapeut tegeleb patsiendiga ühe tunni vältel, hindab tema seisundit ning teeb tarvilikud raviprotseduurid.

Vanad head tarkused

Maire Audova pole nõus arvamusega, et taastusarsti juures keegi terveks ei saa, et sealt saab vaid õpetust, kuidas oma hädaga elada.

«Paljud tervenevad,» toonitab ta. «Muidugi ei suuda me haiget lülisammast ära parandada, aga võime patsienti aidata, nii et ta saab ilma kaebusteta elada. Püüame inimese suunata teeotsale, mida mööda ta peab käima, et normaalselt ja valudeta elada.»

Maire Audova on tuntud ka nõelraviarstina. Pärimisele, kas nõelravi moodsamate võtete ees taanduma ei hakka, vastab ta eitavalt. «Olen proovinud laser- ja elektropunktuuri, aga oma tööd tahan teha siiski nõeltega. Meil on väga hea spetsialist Maret Vadi, tema kasutab veel kuppusidki.»

Vanad õpetused on aga ikka omal kohal: tuleb selg soojas hoida ja mõõduka füüsilise koormusega nii vaimu kui keha turgutada.

TEENUSED VILJANDIS

Viljandi haiglas töötavad taastusraviarst Maie Potter, kaheksa füsioterapeuti, viis taastusraviõde, tegevusterapeut ja logopeed. Pakutakse järgmisi teenuseid.

• Ravivõimlemine täiskasvanutele ja lastele.
• Individuaalne ravivõimlemisseanss basseinis.
• Raviujumine liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele.
• Massaaž.
• Aparaatide abil tehtav füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi.
• Tegevusteraapia, mille hulka kuuluvad nii käelised-kehalised harjutused kui mälutreening. Näidustatud pärast insulti ja traumat ning närvikahjustuste korral.
• Vesiraviprotseduurid.
• Logopeed.
• Imikute ja väikelaste arendusravi.

Üldjuhul tasub meditsiinilise näidustuse korral taastusravi eest haigekassa. Ise tuleb maksta siis, kui pere- või eriarsti hinnangul näiteks vesiraviks või massaažiks otsest meditsiinilist näidustust ei ole. Saatekirja on siiski vaja.

Allikas: Viljandi haigla

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5